Väderstadi seminarilt palju uut ja huvitavat

Väderstadi seminarilt palju uut ja huvitavat
Väderstadi seminarilt palju uut ja huvitavat

Märtsis toimus Lange motokeskuses Väderstadi seminar ja masinademo, kus räägiti korraldaja viimastest uudistest, kuid ka geenitehnoloogiast teraviljade aretamisel, muutuvast keskkonnast ning taliviljade seisust.

Väderstadil palju tootetäiendusi ning uus kultivaator Ferox

Väderstadi tooteuuendustest rääkisid Priidu Adrijan ning Väderstadi kontseptsioonijuht Magnus Samuelsson Rootsist. Uuest tüükultivaatorist Ferox on üht-teist juba kuulda olnud. Tegemist on kerge masinaga, mis tehtud kaua turul olnud Väderstadi NZA põhjal ning sobib hästi töötamiseks märgades tingimustes ja rohkete koristusjääkide korral, kus on vaja, et piidevahe oleks suurem. Masinale saab libistiridasid paigutada nii ette kui taha, need on hüdrauliliselt juhitavad ning samuti saab libistiridade omavahelist agressiivsuse suhet muuta. Töösügavus kuni 12 cm, vibreerivad piid on C-kujulised ning piidevahe kas 11 või 12,3 cm. Feroxi suurimaks eeliseks on selle universaalsus. Masinat saab kasutada kogu mullaharimishooaja vältel - koristusjääkide ühtlaseks laialilaotamiseks ning kõrrekoorimiseks, külvipinna harimiseks ja ettevalmistamiseks, mehaaniliseks umbrohutõrjeks.

Külvikutel Spirit 600-900C on uus külvisepunker. Parema voolavuse tagamiseks on muudetud punkri kaldenurki ning tänu suuremale võrgule ja uuele õhu sissevõtule on õhu läbivool parem, lisaks asetseb õhuvõtukoht senisest kõrgemal, mistõttu on sissevõetav õhk puhtam. Poolte väljakülvi sulgemisel on abiks GPS ning põlluotste automaatika on seetõttu kuni 30% kiirem. Kogu Spiriti kliirens on viidud kõrgemaks, et märgades tingimustes veelgi parem läbivus oleks. Masin on iPad-ga seadistatav.

Väderstadi võimsaimale kultivaatorile TopDown saab nüüd paigaldada eesmise väetisepunkri FH 2200. See asetab väetise kahele eri sügavusele ja külvab samaaegselt rapsi. Külvisepunkrit saab juhtida ühe ja sama iPad`il põhineva Väderstad E-Control juhtimissüsteemi või traktori ISOBUS terminali kaudu. Maksimaalne väljakülvatava väetise kogus on 350kg/ha, kiirusel 15km/h, 5 m töölaiuse kohta.

Lai põllurull Rexius 1230 on aga saadaval Cambridge ja Cambridge HeavyDuty rõngastega. Viimastel on uus disain ja senisest suurem kaal - 2 kg ühe rõnga ning 200 kg kogu masina kohta, seetõttu on ka tihendamine intensiivsem.

CrossCutter ketas ning BreakMix piiots

Väderstad on tulnud välja täiesti uue piiotsaga BreakMix, mille ülemine osa segab pinnast ning alumine purustab. BreakMix annab eelise rasketel muldadel ning rapsi külvipinna ettevalmistamisel. Kuna pinnast segatakse intensiivselt 5 cm sügavuselt, aitab see kaasa kiiremale põhujääkide lagunemisele ning orgaanilise aine mineraliseerumisele. Sügavamalt töötav purustav osa jätab pinnasesse mulla õhutamiseks vajalikud ribad, kuid ei töötle alumist pinnasekihti täielikult läbi. Seetõttu on piiots vihmausside suhtes vähem agressiivne. On kindlaks tehtud, et 2/3 taimede juurtest kasvab vihmausside loodud käikudes, mistõttu on see oluline. Samuti ei teki vertikaalsuunas tihest. Piiots on sama vastupidav juba tuntud Marathon 80 piiotsaga ning saadaval alates maist 2018.

CrossCutter ketta põhieesmärgiks on hoida põllu hügieeni, sh võidelda herbitsiidiresistentsete umbrohtudega ja vähendada seemnepanka mullas, Rootsis on see oluline maisi varreleediku tõrjumisel. Selle kettaga teostatakse nn viiviskülv - umbrohuseemned ja varis stimuleeritakse kiirele ja ühtlasemale tärkamisele, misjärel saab need mehaaniliselt edukalt hävitada. CrossCutter töötab väga pinnapealselt, kuni 3 cm sügavuselt, mistõttu jäävad väikesed seemned neile idanemiseks sobivasse ülemisse mullakihti ning valgust saavad töötlemise käigus liigid, mis idanemiseks seemne valgusstimulatsiooni vajavad. CrossCutter ei pööra pinnast ümber ning ei tekita n-ö musta mulla efekti, mis on üks märke, et umbrohuseemned kaetakse liiga sügavalt ja need võivad jääda puhkeperioodi. Näiteks põld-rebasesaba seemned idanevad 2-2,5 cm sügavusel ning sügavamal mullakihis jäävad need puhkeseisundisse, säilitades idanemisvõime kuni 20. aastaks. Rootsis on põld-rebasesaba resistentsus suur probleem ning Magnus Samuelsson hoiatas, et sellest ei pääse meiegi põllud.

Nn. multšikiht, mille CrossCutter põllupinnale jätab, soodustab vihmausside tegevust, seega lagunemine on kiirem ja vihmausside väljaheited taimede jaoks toitaineterikkamad.

Ketas purustab tõhusalt kõrretüü, sh kõrre (varre) sõlmed, hävitades nii mitmete kahjurite talvitumispaigad. Kui töötada öösel, on sellega võimalik hävitada kuni 80% nälkjatest, kuna viimased on kõige aktiivsemad just öösel. Kui põllul nälkjaprobleemi pole, võiks öist töötamist siiski vältida, kuna siis tulevad ka vihmaussid maapinnale.

Võrreldes teiste lainesketastega on CrossCutter õhema profiiliga ning selle sisenemisnurk on järsem, seetõttu vajab see pinnasesse sisenemiseks rohkem jõudu. Ketast tunnustati viimati toimunud Agritehnica näitusel tiitliga "Machine of the year 2018".

Geenitehnoloogiast teraviljade aretuses

Evelin Loit Maaülikoolist rääkis teraviljade sordiaretusest ja hetkel Euroopas käimasolevast diskussioonist kõige uuema sordiaretuse tehnoloogia osas.

Tavasordiaretus on kestnud tuhandeid aastaid, ristamine selles toimub looduslikul teel. Vanemtaimed valitakse selgelt väljendunud omaduste põhjal, neid ristatakse omavahel lootuses, et soovitud omadusi kandev geen pärandub uuele põlvkonnale edasi. Kahe organismi ristamisel kandub järgmisesse põlvkonda edasi pool kummastki vanema genoomist. Tavasordiaretus on seetõttu mõneti juhuslik ning aeganõudev protsess. Sellest samm edasi on hübriidide aretus. Hübriidsortide puhul ilmneb heteroosi efekt, kus järeltuleva põlvkonna (F1) taimed on paremate omadustega kui kumbki vanem ja seega on need sordid elujõulisemad ja saagikamad. Miinusena ei ole hübriidsortide looduslikul teel paljundamine kuigi mõttekas - järgmises põlvkonnas toimub sordi heade omaduste lahknemine (saagikadu keskmiselt 1 t/ha teraviljade puhul) ning iga järgneva paljundusega kaob üha enam hübriidsordi eelistest. Sel põhjusel ei ole põllumeestel suurt mõtet hübriidsorte ise paljundada.

Geenitehnoloogia abil on võimalik muuta taime genoomi vaid ühe geeni võrra. Geenid võivad pärit olla sama liigi esindajalt või mõne teise liigi esindajalt (transgenees). Sellisel moel on kindel, et soovitud omadused päranduvad järgmisele põlvkonnale edasi ning aretusprotsess ise on kordades kiirem. Esimene geenitehnoloogia abil aretatud taim sündis Marc Van Montagu ja Jozef Schelli (Belgia) töö tulemusena, kes kasutasid geeni kandjana mullabakterit Agrobacterium tumefaciens, mis on teada, kui looduses enda geene taime viiva bakterina. Täna teame hästi, et maailmas on põllukultuure, mis on resistentsed glüfosaadi või mõne teise herbitsiidi suhtes, olemas on ka putukakindlaid sorte. Muundkultuuridest ehk GMO-dest enim on maailmas aretatud sojaoa, maisi, puuvilla ja rapsi sorte.

Järgmine samm sordiaretuses on täppisaretus CRISPR-Cas9 süsteemiga, mille abil on võimalik muuta genoomi kasvõi ainult ühe nukleotiidi võrra ja seda oluliselt kiiremini, kui teised aretussüsteemid. Praegu käivad Euroopa Liidus arutelud, kas CRISPR-Cas9 tehnoloogiaga loodud sordid on muundkultuurid ja kuuluvad rangete regulatsioonide alla või mitte. Argumente on mõlemale variandile. Täppisaretuse tulemusena saadud sortide liigitamine tavasordiks võiks tähendada suurt muutust sordivalikus ning põhjapoolse piirkonna, sh Eesti jaoks, kindlasti sordivaliku olulist laienemist.

Globaalselt muutuv keskkond ja Eesti põllumees

Tartu Ülikooli botaanikaprofessor Meelis Pärtel rääkis muutuvast keskkonnast ja kliimast, kuidas see mõjutab põllumeest ning vastupidi. Kuigi kindlat ennustust on raske teha, võib seniste muutuste põhjal oletada, et järgneval kolmekümnel aastal muutub ilm Eestis soojemaks, lumekattega periood võib mõnes Eesti piirkonnas praktiliselt kaduda, sajab rohkem. Ülemaailmse soojenemise taustal võib Eesti roll toidutootjana oluliselt suureneda, kuid tulevikus võib meie põldudel olla kahjureid, kellest täna ehk vaid kuulnud oleme.

Meelis Pärtel käsitles ka mitmeid murettekitavaid tendentse. Nii näiteks on Euroopas drastiliselt vähenenud mitte ainult tolmeldajate, vaid putukate arvukus üleüldiselt. Samuti on vähenenud põllulindude arv, kohati lausa 30%, ka Eestis kadunud umbes veerand põllulindudest.

Olulisel määral mõjutab seda poollooduslike ja looduslike elupaikade kadu, mille osas Eesti on veel suhteliselt heas seisus. Ta rõhutas, et elurikkus üldiselt tuleb põllumehele kasuks: erinevad mullaorganismid toetavad taimede kasvu ja arengut, oma töö teevad kahjurite hävitamisel kasulikud putukad, lisaks on paljude põllukultuuride puhul saagi saamiseks vajalik tolmeldajate olemasolu. Euroopa kohta tehtud kokkuvõttes selgus, et kõikide meie põllukultuuride tolmeldamiseks vajalikke meemesilasi on Eestis vaid 25%, kuid meil on täna veel piisavalt looduslikke liike, kes selle töö ära teevad. Elurikkuse taastamiseks teevad Lääne-Euroopa riigid suuri jõupingutusi, mis tähendab majanduslikku lisakulu, seega võiks Eesti sellest õppida ning püüda säilitada seda, mis meil olemas on.

Looduses valitseb tasakaal - kahjureid ei saa üldjuhul kunagi olla liiga palju, sest neist toituvate nn kasulike liikide arvukus on piisav. Põllu tingimustes, kus monokultuur on kahjuritele suurepäraseks toidulauaks, olukord muutub. Kui põllud muutuvad üha suuremaks ja ühetaolisemaks, saab põllumees kasulike putukate elupaikade säilitamisel abiks olla. Üks võimalik lahendus on külvata põldude äärde spetsiaalseid taimesegusid, mis pakuvad sobivat elukohta nii kahjureid hävitavatele kasulikele putukatele, kui tolmeldajatele, lisaks on selliseid niiduribasid ilus vaadata. Abiks on viljavaheldus, allakülvikultuurid, mehaaniline kahjuri- ja umbrohutõrje.

Vastuseks põllumehe küsimusele, kas vastutus liigirikkuse säilimise ees tõesti vaid põllumehel lasub, ütles Pärtel, et kui igas aias oleks mõnigi lillepeenar ning iga inimene enne ostu sooritamist tõsiselt mõtleks, kas tal ikka on konkreetset asja vaja, oleks sellelgi keskkonnale üleüldiselt suur mõju.

Makroökoloogia töörühma juhtiv professor lisas, et loodetavasti on tulevikus koostöö teadlaste, taimeökoloogide ning põllumajandussektori vahel suurem, sest sealt võiks sündida mitmeid mõlemale osapoolele kasulikke lahendusi.

Väderstad Eesti

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised