Eesti Aiandusliit: kontroll turgudel ja laatadel peab olema rangem

Eesti Aiandusliit: kontroll turgudel ja laatadel peab olema rangem
Eesti Aiandusliit: kontroll turgudel ja laatadel peab olema rangem

Aiandusettevõtjad pöördusid maaeluministri poole, sest nad pole rahul riigipoolse järelevalvetegevusega ning et koostöö järelevalveasutuste vahel pole siiamaani tulemust andnud, siis peavad ettevõtjad oluliseks, et kasutataks jõulisemaid meetmeid.

Toidu päritolu on iga inimese jaoks tundlik teema. Tarbijale on see oluline, mis päritolu toitu ta sööb. Eestimaist toitu eelistab meie tarbija järjest rohkem ja see on väga positiivne suund meie tootjate jaoks. Kaubanduskettides ja väiksemates poodides aiandussaaduste päritoluga reeglina probleeme pole, tootja ja müüja vahelised ranged lepingud tagavad nõuetekohase kauba käitlemise.
Avaturgudel, laatadel ja Tallinna ning lähiümbruse ajutistes suveks püstitatavates müügikohtades müüdavate aiandussaaduste päritolu on aga tihtipeale küsitav.
On üldteada näiteid, kus müügimahu suurendamise eesmärgil segatakse sellistes kohtades näiteks Eesti päritolu maasika hulka Läti/Leedu/Poola maasikat, marju, kurki. Ja sarnaseid näiteid on palju.

Riigil jääb maksutulu saamata. Aiandustootjad juhtisid veel tähelepanu paarile asjaolule - lisaks sagedastele päritolu nõuete rikkumistele on avaturgudel ja ajutistes müügikohtades tavaline praktika sularahas müük, kus riigil jääb saamata märkimisväärne hulk maksutulu kuna kogu müüki ei kajastata. Ühel omanikul on hallata reeglina suurem hulk ajutisi müügikohti, meie andmetel ühe ajutise müügikoha päevakäive on orienteeruvalt 200-1000 eurot sõltuvalt asukohast, müügihooaeg on ca 4 kuud. Edasi arvutada oskab igaüks ise. Eesti Aiandustootja saab läbi sarnase ebaseadusliku tegevuse märkimisväärset majanduslikku ja mainekahju. Lisaks on ajutiste müügikohtade müüjad sageli alaealised või isikud, kelle töötamine on MTA töötajate registris fikseerimata.

Eelnevatel aastatel on avaturgudel ja ajutistes müügikohtades VTA ja PMA poolt teostatud üksikuid toiminguid, mis on selgelt ebapiisav ja ebaproportsionaalne võrreldes erinevate nõuete rikkumise ulatusega. Senine tegevus järelevalveasutuste poolt ei ole avaldanud soovitud mõju.

Tulenevalt eeltoodust on teeb Eesti Aiandusliit järgnevad ettepanekud:
1. Muuta VTA ja PMA „ühisreidid“ avaturgudel ja ajutistes müügikohtades sagedasemaks ja regulaarseks. Müüjad, kes ei ole seaduskuulekad peavad saama aru, et riik ka päriselt kontrollib nende tegevust ja kontroll pole ühekordne.
2. Kaasata kontrollitoimingutesse ka Maksu- ja Tolliamet, et kontrollida müügikäibe seaduslikku deklareerimist müügikohas ning töötajate registreerimise kohustuse täitmist.
3. Parandada kommunikatsiooni ja teavitada avalikkust, et riigile on antud teema oluline (sarnaselt MTA ehitusettevõtete kontrolliga, kus oli teravdatud tähelepanu võõrtööjõu kasutamisel).

Eesti Aiandusliit suurima sektoriorganisatsioonina ei tolereeri päritolu nõuete rikkumist ja on igakülgselt nõus kaasa aitama, et konstruktiivses koostöös probleemi lahendada.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised