Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 16. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Metsa väljanägemine ja seal kasvavad liigid sõltuvad suuresti pinnasest, metsakeeles öeldes kasvukohatüübist. Samas kasvukohatüübis võib kasvada erineva ilmega mets ning selles, kuidas mets tulevikus välja hakkab nägema, mängivad rolli metsaomaniku poolt tehtud valikud.

Esimestel valgustusraietel eemaldatakse peapuuliiki lämmatavad puud ja põõsad ning peapuuliiki ennast ei raiuta. Esimene valgustusraie seganoorendikes toimub 4–6 aastaselt (valgusnõudlikele liikidele varem, varjutaluvatele hiljem) ja seda korratakse 4–5 aasta pärast.

Valgustusraiete teisel etapil alustatakse peapuuliigi tihedate gruppide ja külvipesade harvendamist, et tagada puude ühtlane asetus puistus. Nende puuliikide esindajad, keda me puistus ei väärtusta ja kes on teistest üle kasvanud ning varjavad teisi, tuleb välja raiuda. Raiel jäetakse kasvama terved, sirged, hästi laasunud tüve ja korraliku võraga puud. Samuti kujundatakse valgustusraiega metsa koosseisu.

Valgustusraiet võiks võrrelda rohimisega. Keskmiselt jääb pärast valgustusraiet hektari kohta alles 2000–6000 puud, väga tihedate noorendike hooldamisel kuni 10 000 puud hektarile.

Valgustusraieid tehakse hoolimata sellest, kas väljaraiutav puit leiab kasutamist või mitte.

Allikas: SA Erametsakeskus

 

Mets on omaniku nägu

Tavaliselt on metsaomanikul õigus ise valida, kuidas ta oma metsa hoida ja kasvatada soovib. Oluline on, et metsaomanik seda õigust teadvustaks ning metsaga seotud soovid enda jaoks selgeks mõtleks – kas tulevikus soovitakse oma metsast tulu teenida, seal loodusturismi teenuseid pakkuda, metsa puutumatuna hoida või mõnda muud eesmärki täita?

Kuigi mets võib kasvada mitu inimpõlve, tuleks metsas tehtavad või tegemata jäetavad tööd tulevikusoove silmas pidades aegsasti läbi mõelda. Võib öelda, et mets on omaniku nägu, sest metsakasvatuslike võtetega või nende kasutamata jätmisega saab omanik metsas toimuvaid arenguid mõjutada.

Tulevikumetsa kujundamine algab varakult

Kui metsaomaniku eesmärgiks on aastate pärast endale või oma lastelastele metsast tulu teenida, tasub selle nimel varakult tööd teha. Tulevikumetsa kujundamine algab juba noorendikueas. Noores metsas tehakse valgustusraiega esimene ja kõige olulisem valik – otsustatakse, milliste puude valgus- ja toitetingimusi konkureerivate puude raiumise teel parandada soovitakse. See määrab ka metsa koosseisu tulevikus, sest vähenenud konkurentsi tingimustes kasvavad alles jäänud puud jõudsamalt.

Kasvama jäetakse kasvukohale sobivad puuliigid ning need puud ja põõsad, mis peapuuliigi kasvu ei takista. Vajadusel harvendatakse valgustusraie käigus ka liiga tihedaid pea- ja kaaspuuliigi gruppe. Kasvama jäetakse terved, sirged, laasunud tüve ja korraliku võraga puud.

Põlvamaa Metsaühistu metsakonsulendi Erki Vinni sõnul on hooldusraied eriti tähtsad aeglasema kasvuga ning valgusnõudlike puuliikidega puistute kasvatamisel. „Näiteks noortes männikutes on väga oluline kiirekasvuliste puu- ja põõsaliikide väljaraie, sest valgusnõudliku puuliigina jääb mänd kiirema kasvuga lehtpuudele konkurentsis alla ning noorte puude kasv varjutingimustes hääbub,“ selgitas ta. Nii võibki Vinni sõnul alale, kus võiks kasvada meile tuttava ilmega pohlamännik, metsakasvatuslikke võtteid kasutamata kujuneda hoopis kaasik.

Igapäevaselt Põlvamaa metsaomanikke nõustav metsakonsulent rääkis, et valgustus- ja harvendusraiete peamiseks eesmärgiks ongi juba varakult valikute tegemine, et tagada puude kiirem diameetri- ja kõrguskasv. „See annab tulevikuks kvaliteetsema puistu,“ ütles Vinni.

Ka Luua Metsanduskooli metsakasvatuse õpetaja Dimitri Randoja sõnul on kõige enam valgust ja ruumi juurde vaja just valgusnõudlike puuliikide ja viljaka pinnasega kasvukohtade noorendikes, kus puud kasvavad tihedalt ja kiiresti. Valgustusraied on olulised ka okas- ja lehtpuu seganoorendikes, kus okaspuu võib kasvukonkurentsis alla jääda. „Valgustusraiel tehtud otsused määravad puistu tulevikuilme. Seetõttu on tööde teostamisel lisaks sae käsitsemise oskusele olulised ka metsanduslikud teadmised, eriti puuliikide tundmine,“ rõhutas Randoja teadliku tegutsemise olulisust.

Vaata veebist! Valgustusraie õppevideo erametsa Youtube kanalil.

Metsaomanikud valmis investeerima

Noores metsas tehtud valgustus- või harvendusraie võib metsaomaniku jaoks esialgu tähendada vaid kulutusi või paremal juhul kulude-tuludega tasa jäämist. Siiski jõuab üha rohkemate metsaomanikeni teadmine, et hooldusraieteta ei ole noorel metsal häid väljavaateid väärtuslikuks puistuks kujuneda. Aina enam vaadatakse majandamisotsuseid tehes tulevikku ning valgustusraieid tehakse hoolimata sellest, kas väljaraiutav puit leiab kasutamist või mitte.

Metsaomanik ja metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige Olavi Udam on oma metsa majandades kulusid ja tulusid põhjalikult analüüsinud. Tema hinnangul võivad õigeaegsed hooldusraied tulevikus metsast saadavat tulu kuni mitmekordselt suurendada. „Täpset numbrit on siiski väga keeruline välja tuua, iga mets on ju erinev,“ nentis Udam.

Maaülikoolis uuriti valgustusraiete majanduslikku mõju 2000ndate keskel. Tookord leiti, et investeering tasub end suurema arvestusliku aastatulu näol ära juba 8 aastaga. Metsakasvataja ja Vardi Erametsaseltsi juhatuse liikme Taavi Ehrpaisi kogemus näitab, et valgustusraiet tehes saab metsaomanik juba esimesest harvendusraiest kindlat tulu, suureneb ka uuendusraiel saadav kasu. „Kui noore metsa eest hoolt kanda, võib lõppraiega teenida umbes 5000 eurot rohkem,“ rääkis metsamees.

Ehrpais peab valgustusraiet kõige olulisemaks metsakasvatuslikuks võtteks. Tema sõnul on ka Vardi Erametsaseltsi liikmete huvi noore metsa hooldamise vastu suur, metsaühistus korraldatud õppepäevadel on väga paljud liikmed ka õiged töövõtted selgeks õppinud ning oma metsas tehakse töö ise ära. Vajadusel aitab töid korraldada ka metsaühistu.

Toetus aitab kaasa

Et motiveerida metsaomanikke oma metsas toimetama ja noort metsa hooldama, makstakse kuni 30aastases puistus hooldusraiete tegemiseks maaelu arengukava vahenditest toetust.

Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimees ja metsakonsulent Kadri-Aija Viik rääkis, et toetus aitab hooldusraiete planeerimisel kaasa just väiksema metsaomandiga omanike puhul. Samas rõhutas ta, et hooldusraiete tegemise kasuks otsustamisel mängib olulist rolli ka ühistu poolt antav info ja nõuanne metsakasvatuslike tööde kohta ning abi tegutsemisel.

„Oma liikmete juures näeme, et metsaühistu tugi on hooldusraiete tegemisel väga oluline,“ ütles Viik. „Metsatööde planeerimine ja tööde teostamine, kuid ka toetuse taotlemine nõuavad eelteadmisi, ühistus on see kompetents olemas ning metsaomaniku jaoks muudab see kogu protsessi lihtsamaks,“ selgitas ta.

Tänavu saab Erametsakeskusest hooldusraiete tegemiseks toetust küsida 28. maist kuni 8. juunini, töödega võib alustada taotluse esitamisele järgneval päeval. Taotlus tuleb esitada läbi e-PRIA portaali või metsaühistu kaudu, kes oma liikmete eest ühistaotluse esitab.

Täpsemat info toetatavate tegevuste ja taotlemise tingimuste kohta leiab erametsaportaalist www.eramets.ee. Toetuse taotlemisel ja tööde planeerimisel saab nõu ja abi küsida kohalikust metsaühistust.

Kertu Kekk 

SA Erametsakeskus