Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 17. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Taimepass peab olema kinnitatud iga taime külge eraldi, või siis kui taimi turustatakse vastavas pakendis, siis selle pakendi külge. Pass kinnitab, et taimed on järelevalveasutuse poolt kontrollitud.

Lisaks peab olema dekoratiiv- ja ka köögiviljakultuuridel tootekirjeldus, millele on märgitud taimeliigi nimi eesti ja ladina keeles, sordinimi, päritolumaa ja tarnija nimi. Ideaalne oleks, kui selline info oleks märgitud ka puuvilja- ja marjakultuuride tootekirjeldusel. Tootekirjelduse andmed võivad olla taimeetiketil aga need võib ka muul moel teha tarbijale kohapeal kättesaadavaks.

Laatadel on sageli oma kaupa müümas ka meie naabermaade ettevõtjad. Kindlasti peavad müüjad teistest ELi liikmesriikidest enne meie laatadel kauplemist üle kontrollima, kas ja millised taimed just Eestis peavad olema varustatud taimepassiga.

Mis on taimepass?

Taimepass on taimede küljes turustamisel kasutatav ametlik märgistus ehk etikett. See tõendab, et taimed on kontrollitud ja vabad ohtlikest taimekahjustajatest, samas võimaldab kahjustaja kahtluse korral tuvastada taimede päritolu.

Taimepassil puudub kindel kujundus ja kuju, olulised on sellel olevad andmed. Sõltuvalt kahjustaja esinemise ja leviku ohust peab osadel taimeliikidel olema alati taimepass või vajab mõni taimeliik taimepassi ainult juhul, kui seda müüakse tootmisistandiku rajamiseks või paljundamiseks.

Taimepassil peavad olema märgitud järgmised andmed:

1. sõnaühend “EÜ TAIMEPASS”

2. riigi tunnus (“EE” Eestis toodetud taimede puhul)

3. järelevalveasutus (“Põllumajandusamet” (PMA) Eestis toodetud taimede puhul)

4. taimetervise registrisse kantud tootja/turustaja number (nt TTR nr 3107)

5. kaubasaadetise number (nt partii nr 17082016)

6. taime nimi ladina keeles

7. kauba kogus

8. märge “ZP” (zona protect ehk, kaitstav piirkond) ja kaitstava piirkonna tähis (viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimedel)

Eesti on ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku eest kaitstav piirkond

Seetõttu on oluline, et näiteks õunapuu (Malus) või pirnipuu (Pyrus) ostmisel oleks istikul taimepass, kus on alati peal märge ZP-b2 või ZP-EE. See annab kinnituse, et istikud on kontrollitud nimetatud taimekahjustaja suhtes.

Lisaks peab vastav märge alati olema veel viirpuu (Crataegus),pihlaka (Sorbus), tuhkpuu (Cotoneaster), ebaküdoonia (Chaenomeles), küdoonia (Cydonia), toompihlaka (Amelanchier), astelpihlaka (Mespilus), Davidi fotiinia (Photinia davidiana), tuliastla (Pyracantha) ja villpöörise (Eriobotrya) istiku taimepassil.

Taimepassi nõutakse kõigi ettevõtjate vahel toimuvate vedude jaoks, kuid mitte mittekutselistele lõppkasutajatele müümiseks, nt lillepoodides müüdavatel lilledel.

Lisaks nõutakse uute reeglitega ka asjaomaste ettevõtjate registreerimist ühtsesse registrisse, kel on nt ka edaspidi kohustus teavitada karantiinsete taimekahjustajate esinemisest. Samuti peavad ettevõtjad tagama oma ettevõttes taimede liikumise jälgitavuse, nt kui taimi müüakse teisele ettevõtjale.

Lisainfot saab Põllumajandusametist: www.pma.ee

Lisaks Põllumajandusametile teostab laatadel järelevalvet ka Veterinaar- ja toiduamet ja Tarbijakaitseamet ning Maksu- ja tolliamet.