Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 17. mai 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Metsanduse ja puidutööstuse kutseõpe lähtub tuleviku tööjõuvajadusest

Metsanduse ja puidutööstuse kutseõpe lähtub tuleviku tööjõuvajadusest
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Metsanduse ja puidutööstuse kutseõppe erialade õpetamine on viidud kooskõlla OSKA uuringust selgunud vajadusega tööjõu järele aastaks 2025. Suurendatud on nutikate erialade õppekohti ning vähendatud lihtsamate oskustöötajate õpet.

OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuringu järgi toob tehnoloogia areng kaasa suurema vajaduse nutikate metsamasinate (harvester, forvarder) juhtide ning CNC-pingi operaatorite järele. Tulevikus on tööd vähem raietöölistel ning mehaaniliste puidupinkide operaatoritel.

OSKA vanemanalüütik Rain Leoma sõnul on alates eelmisest õppeaastast kutsekoolide õppemahtusid muudetud, et tagada vajalike töötajate väljaõpe tuleviku tarbeks. „Näiteks CNC töötlemiskeskuse operaatori õppesse on vastuvõtt suurenenud poole võrra ning mehaaniliste puidupingioperaatorite õpet on vähendatud 1/3 võrra“, lausus Leoma.

Metsanduse ja puidutööstuse uuringu ettepanekute ellu viimise arutelus osalenud eksperdid tõdesid, et üldharidus- ja kutsekoolide parem koostöö aitaks valdkonna erialadele rohkem õppureid leida. Koole kutsuti üles gümnaasiumiastme ainete õpet integreerima, üksteisi õppebaase kasutama jmt.

Uuringu andmetel on juurde vaja kõrgharidusega tootmisjuhte, tootearendajaid ja materjaliteadlasi. Ülikoolide hinnangul aga noored neid erialasid piisavalt ei vali. Rain Leoma tõdes, et viimastel õppeaastatel on kõrgkoolide metsanduse ja puidutööstusega seotud erialadele sisseastumine vähenenud ca 13%. „Juhul, kui Eestisse ehitatakse plaanitavad puidurafineerimistehased, võib meil puudu jääda puidukeemiaspetsialistidest“, ütles Leoma.

OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuringus tehti ettepanekuid selleks, et viia tuleviku tööjõu ja oskuste vajadus vastavusse hariduses pakutavaga. Ettepanekute seirest selgus, et rõhuv enamus on kas ellu viimisel (67%) või plaanitakse ellu viia (23%). Kümnendik ettepanekutest olid sellised, mida ellu viia ei plaanita.

Uuringu koostamises osalenud metsanduse ja puidutööstuse eksperdid said ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelust selgunud kitsaskohtade lahendamiseks täpsustati ettepanekute sisu ja vastutajaid.

2016. aastal valminud uuringus analüüsiti, milline on metsanduse ja puidutööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2025 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960