Soome kalakasvataja investeerib Hiiumaale miljoneid

Soome kalakasvataja investeerib Hiiumaale miljoneid
Soome kalakasvataja investeerib Hiiumaale miljoneid

Rootsi ja Soome suurim vikerforelli kasvataja Nordic Trout Ab sihib uue kalakasvanduse kohaks Hiiumaa rannikut, kus püsti panna Eesti suurim kalafarm.

"Selline projekt oleks realiseerumisel esimene Eesti tööstuslikul skaalal valminud kalafarm, mis tõstaks kalakasvatuste tuntust piirkonnas ning oleks ka eestlastele sobilik näide, millest mõõtu võtta," ei olnud põllumajandusse investeeriva Trigon Capitali juht Joakim Helenius kiitusega kitsi. Ahvenamaal paikneva Nordic Trout AB kohta ütles Helenius, et teab neid peamiselt hea maine järgi.

Hiiumaal kohalikele plaane juba tutvustamas käinud Nordic Trouti juhi Olof Karlssoni sõnul on ettevõttel kavas Hiiumaal avamere kalakasvatusse investeerida 8-10 miljonit eurot. Need on esialgsed arvutused ning lõplik summa selgub pärast lubade ja paberimajandusega ühele poole saamist. Praeguse hinnangu järgi võiks tootmine alata 2020. või 2021. aastal.

Hiiumaa on kalakasvatusteks valmis

Just Hiiumaa võeti Soome kontserni Kalaneuvos kuuluvas Nordic Troutis eesmärgiks seetõttu, et Hiiumaa merealade planeeringus on vesiviljeluse alad kenasti kinnitatud. Soomes on jälle uute kasvatuskohtade leidmisega raskusi ning keeruline ka tagada ligipääs farmidele, sest rannaalad sageli eraomandis.

Hiiumaa poolt vaadatuna on tegemist pigem positiivse algatusega, rääkis Hiiu vallavanem Reili Rand. "Nordic Trouti külastuse ning selle järgnenud uudise valguses on valla poole pöördunud teisigi huvilisi Hiiumaa rannikumerre kalakasvatuse rajamiseks," lisas ta.

Kalakasvatus Eestis on ka konkureeriva PRFoodsi juhatuse liikme Indrek Kasela sõnul suure perspektiiviga. "Me uurime ise ka võimalusi laiendada oma Soome ja Rootsi kasvatuste kogemusi Eestisse. Kalakasvatus sobib Eesti rannikule, sest just vikerforelli nõudlus on suurem kui pakkumine," kommenteeris Kasela.

Eestis ei saa Kasela sõnul rajada väga suuri, Norra omadega võrreldavaid kasvatusi, seepärast pole näiteks lõhekasvatus ratsionaalne. Kuid vikerforell pakub lisaks suurele ekspordipotentsiaalile ka Eesti tarbijale võimaluse süüa kohalikku, värsket ja kõrgekvaliteedilist kala.

Kolmekordistaks Eesti vesiviljeluse toodangu

Nordic Trouti vikerforelli kasvanduse aastatoodanguks planeeritakse 2000-2500 tonni vikerforelli. Eestis on raske sellisele mahule võrdlust tuua, viimaste statistikaameti andmete järgi müüsid Eesti vesiviljelejad 2016. aastal näiteks 680 tonni vikerforelli, mis moodustas ka enamiku siinsest vesiviljeluse toodangust. Seda, kui palju kala kasvatati, statistikaamet ei avalikusta, sest tootjaid on lihtsalt liiga vähe.

Täpsemalt tahavad soomlased ehitada kaks kalafarmi, mõlemale poole Tahkuranna poolsaart. Esimeses järgus valmiks väiksem, kuni 500 tonnise jõudlusega farm, kus hiljem võiks hakata kasvatama maimudest noorkalu. Need lastakse siis edaspidi sumpadesse juba suuremas farmis, kus neist kasvatatakse 2,5kilogrammised kalad.

"Esialgu toome maimud ja noorkalad meie kalafarmidest Soomes ja Rootsis, kuid uurime ka võimalusi teha koostööd kohalike tootjatega. Meil on valikus ka alustada maimude kasvatamist Eestis," ütles Karlsson.

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised