Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 22. mai 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

AIANDUSLIIT: Mis tehtud? Mis teoksil?

Aiandusliit koondab aiandustootjad - köögiviljakasvatajatest lillekasvatajateni
Foto: Pixabay
Aiandustootjate katusorganisatsiooniks on Eesti Aiandusliit, kelle ülesandeks on esindada oma liikmeid erinevate riigiasutustega suhtlemisel, edendada kodumaiste aiandussaaduste tootmist ja turustamist, osaleda aianduspoliitika väljatöötamisel ja teha ettepanekuid õigusaktide täiustamiseks, korraldada koolitusi ja infopäevi ning organiseerida liikmete toodangu tutvustamist messidel ja näitustel. Uurisime, mis sel aastal tehtud on, mis teoksil ja mis mured on sektori ettevõtjail?

Käib arengukava loomine. Praegu on Maaeluministeerium koos põllumajandussektoriga alustanud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava, ehk PõKa, koostamist. Oma liikmete huvide eest seisab ka aiandusliit. „Hetkel käib pikaajalise strateegiadokumendi kokkukirjutamine, seda kuni aastani 2030. Sellesse dokumenti peaks senisest jõulisemalt sisse kirjutama kohaliku toidutootja ja toidu eelistamise ning toidujulgeoleku komponendid. Kas riigi eesmärk on siis oma elanike äratoitmine omamaise toiduga või mitte,“ rääkis Eesti Aiandusliit MTÜ tegevjuht Raimond Strastin.

Mureks rahastus. Strastin sõnul on aiandussektor aktiivne, aga on olukordi ja teemasid, kus ettevõtjad ise ei saa asju määrata, näiteks maksumuudatused ja toetusmeetmed. „Aiandustootjate konkurentsivõime väheneb võrreldes naaberriikidega tulenevalt erinevast riigipoolsest toetustasemest,“ sõnas ta ja tõi näiteks, et Soomes on katmikala ruutmeetri toetus ja hektaritoetus 3 korda kõrgem kui meil või siis, et Lätis on tootjatel, kes kasutavad katmikalal kütteõli või -gaasi, aktsiis endiselt 0%. „Lisaks on lätlased investeeringutoetuse suutnud suurendada 50 protsendini projekti maksumusest ja loodavad 60 protsendini jõuda võrreldes meie 40protsendilise toetusmääraga.“

Ebavõrdne maksupoliitika. Meediast on sel aastal läbi käinud puu- ja köögivilja käibemaksu teemad, kus Läti alandas käibemaksu 5 protsendini puu- ja köögiviljal, mis on otsene kodumaise tootja subsideerimine läbi käibemaksude erisuse  - tootja müüb toodangu välja 5% käibemaksuga, aga küte masinatele ja muude sisendite käibemaks on 21%. „Meil näidatakse teemat vale nurga alt, et tarbija jaoks hind ei muutu jaemüügis - jah, ei muutugi - aga tootjale tekib käibemaksude vahe,“ selgitas Strastin lühidalt murekohta.

Tasub teada ka seda, et Eesti on viie Euroopa Liidu riigi hulgas, kes puu- ja köögiviljale käibemaksu erisust ei rakenda. „Selles olukorras on Eesti tootjal ääretult keeruline avatud turul hakkama saada. Olles ühisel turul, on Läti tootjal hoopis teistsugused majandamistingimused. Kõrvutades seniseid tootjahindu võib kindlalt väita, et lätlaste tootmise omahind on vähemalt 15-20% odavam, mis tuleb nende madalamast palgatasemest, küttehindadest, raskeveoki- ja teemaksudest ning teistest tootmise sisendkuludest. Käibemaksu alandamine annab lisatõuke, mis hinnanguliselt teeb tootmise vähemalt 5% odavamaks. Olukorras, kus lähinaaber on suuteline meie turule tulema 20-25% odavama tootega, satub Eesti tootja tõsise löögi alla,“ rõhutas Strastin. „Soodne turu situatsioon naabritele meie turul hakkab nende kauba mahtu kasvatama. Eesti köögiviljaäris kehtib põhimõte, et saame küll kaubaketi või hulgilaoga müügiõiguse lepingu, kuid hind pannakse paika nädalapakkumistega. Võidab parim pakkuja riigist olenemata.“

Ta lisas, et riigil on vajalik siin jõuliselt tegutseda ja astuda majanduskliima kujundamisel ühtset sammu naabritega ühise turu tingimustes, kus turukaitset pole võimalik rakendada.

On ka palju asju, mille üle aiandusliidu juht rõõmu tunneb. Hästi läheb kodumaise aianduskauba promomine, märgi „Eestis Kasvatud“ kasutajate hulk on kasvanud jõudsalt. „“Eestis Kasvatatud” märgi kasutamine on tõusuteel, märki kasutab 30 ettevõtet kokku 16 miljonil pakendil. Tuntud jaemüüjad Bauhaus ja Hansaplant kasutavad vabatahtlikult märki “Eestis Kasvatatud” märgi programmiga ühinenud tootjate toodangu esile tõstmiseks oma sortimendis. See on parim tulemus märgi kasutamise ajaloos,“ ütles Strastin.

Kodumaisus- ja kvaliteedimärk “Eestis Kasvatatud” tagab tarbijale kindlustunde. „See märk on Eesti Aiandusliidu valduses olev kaubamärk, mis on Kaubamärgiseaduse alusel registreeritud Eesti Patendiametis. Seda märki saab kodumaine tootja kasutada värskete (töötlemata) aiasaaduste (köögiviljad, kartul, puuviljad, marjad, seened) ja lillede müügipakenditel või puukoolides istikute nimelipikutel ja transpordivahenditel. Erandina ka muudel aiandussaadustel. Märk aitab tarbijal eristada kodumaiseid saadusi sisseveetud aiandussaadustest, tagab tarbija varustamise värske, kvaliteetse ja turvalise kaubaga, annab tarbijale teada, et aiasaadus on kasvatatud tema kodu lähedal ja kohustab tootjat/pakkijat pidevalt jälgima müügile saadetava kauba kvaliteeti ning ekspordi korral reklaamib Eestit kui kauba päritolumaad,“ lisas ta ning kutsus huvilisi uudistama sel aastal tehtud facebooki lehte. „Märgi kasutajate tegemisi kajastame temaatilisel FB lehel, mis kogub jõudsasti fänne.“

Klastris tehtud uuringuist on sektorile kindlasti kasu

 „Aiandusklaster loodi aastal 2015 ja selle eesmärgiks oli sektoris innovatsioonitegevuste rakendamine läbi riikliku toe. Nüüd on algne mõte muutunud ja ollakse sealmaal, et klaster pidi oma tegevusteks võtma laenu ja oma tegevused ellu viima ja hiljem said kulud kaetud PRIA vahenditest. Lisaks on saadud laenu ka MESilt. Kokku on klastri eelarve 800 000 eurot ja täna on klastril 17 liiget,“ rääkis Strastin taustaks. „Klaster tegeleb 7 erineva teemaga. 5 teemat on kultuuri- või valdkonnapõhised teemad ja kaks on valdkonnaülesed – need on leheanalüüsi teemad ja kuivkülmetamise teemad.“

Strastin tõi positiivse näitena välja maasikahooaja pikendamise katsed. „Maasikahooaja pikendamise katsed toimusid Ulvi Moori juhtimisel ARAN PM aiandis. Katsetati erinevate substraatidega ja jälgiti ka erinevate sortide käitumist ja selle projekti eesmärgiks oli ka see, kuidas viia maasikahooaega pikemaks, et värsket marja oleks pikemalt saadaval,“ tõi ta näiteks. Marjakasvatuses oli 2017. aastal uurimise all ka musta sõstra uued sordid.

Maasikahooaja pikendamine Eestis edeneb

Rahvapõllumehe aiandis maasikasaak valmis

Metste Aiandustalu teeb elu tuliseks

Toote väärindamise üheks võimaluseks on külmkuivatamine. Seda teemat juhib klastris Peeter Laurson Pollist. „2017. aastal viidi läbi 1089 tundi külmkuivatuskatseid. Katseobjektideks olid vaarikad, maasikad, viinamarjad, mustsõstar, piparmünt, küüslauk ja õunad. Katsete käigus viidi läbi erinevaid analüüse, näiteks askorbiinhappe analüüse, määrati kuivaine sisaldust aga katsetati ka viite erinevat toote pakkematerjali.“

Iluaianduse vallas viidi läbi katsed Kanepi Aiandis, kus uuriti biopreparaatide mõju suvelillede kasvule ja arengule. 2018. aastal plaanitakse seda osa laiendada ja lisanduvad püsikud Aiasõber OÜ ja puitunud taimed Juhani Puukooli aiandis. Kõikides katsetes mõõdetakse taimede vegetatiivseid ja generatiivseid kasvunäitajaid, mille põhjal hinnatakse biostimulantide mõju taimede kasvule ja arengule.

Raimond Strastin lisas ka seda, et klaster on avatud organisatsioon ja kõik huvilised on teretulnud.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960