Maasikahooaja pikendamine Eestis edeneb

Maasikad kiletunnelis
Maasikad kiletunnelis

Möödunud aastal alustas Aran PM OÜ koostöös Eesti Maaülikooliga ja MTÜ–ga Aiandusklaster taasviljuvate maasikasortide uurimist, et pikendada kodumaist maasikahooaega. Kokkuvõtte tehtust teeb projekti vedanud Eesti Maaülikooli teadlane Ulvi Moor.

Katses olid sordid  `Diamante´, ´Cabrillo´, ´Harmony´ ja Hollandi sordiaretusfirma Fresh Forward uus aretis FF1604. Kõiki sorte kasvatati nii turbasubstraadil kui ka kookoskiupõhisel substraadil.

Tunnelikasvatus on avamaakasvatusest väga erinev ja oluliselt intensiivsem: taimed kasvavad maapinnast 1,2 m kõrgusel asuvatelel istutuslavadel substraadikottides. Ühes meetripikkuses kotis kasvab 8 taime. Seega on hektaril 52 000 taime (avamaal tavaliselt 30 000 – 35 000 taime). Piiratud substraadi tõttu on taimi vaja pidevalt kasta ja väetada. Kuna maasikataimed istutati mai algul, siis esimesel aastal ei ole võimalik saada väga varajast saaki, küll aga on võimalik pikendada saagikandeperioodi sügiseni.

Taasviljuvad maasikad kandsid vilju juuli algusest oktoobri lõpuni.  Seega suudeti maasikahooaega pikendada 13- nädalaseks (avamaal kasvavate frigotaimede saagiaeg on 4-6 nädalat).

Esimese aasta tulemuste põhjal osutus turbasubstraat maasikate jaoks sobivamaks kui kookossubstraat. Turbasubstraadil kasvanud taimed olid oluliselt kõrgemad ja andsid ka oluliselt suuremat saaki. Saagikus oli sorditi erinev. Kõige suuremat saaki andis sort ’Harmony’, mille hektarisaak turbasubstraadilt oli  25t/ha.  Eestis avamaal kõige enam kasvatatava ’Sonata’ esimese aasta saak varieerub olenevalt kasvukohast ja tootja kompetentsist vahemikus  5-10 t/ha.

Viljade omadused olid erinevad eelkõige vilja tugevuse ja maitseomaduste osas. Viljade tugevust, suhkrute ja hapete sisaldust hinnati EMÜ aianduse osakonna laboratooriumides, kuid lisaks hindas viljade välimust, magusust, hapusust ja maitset ka 94 inimest.  Maasikate välimus oli tarbijate hinnangul kõikidel viljadel hea või väga hea. Maitseomadused seostusid eelkõige vilja magususega ja oluline oli ka see, et viljad ei oleks liiga kõvad. Tarbijad hindasid kõige magusamaks ja ühtlasi maitselt kõige meeldivamaks aretist FF1604. Viimane oli ka kõige pehmemate viljadega. Magususelt järgmiseks hinnati sorti ’Harmony’ ja võrdselt kõige vähem magusaks hinnati sorte ’Cabrillo’ ja ’Diamante’. Kuna ’Cabrillo’ oli väga kõva viljaga ja vähe magus, meeldis see tarbijatele kõige vähem ja 2018. aastal selle sordiga enam katseid ei jätkata.

Viljade omadused olid erinevad. Pildil sort 'Harmony'.
Viljade omadused olid erinevad. Pildil sort 'Harmony'.

Ettevõtte omaniku  poolt koostatud finantsmajanduslikust analüüsist selgus, et katseaastal osutus kõikide taasviljuvate sortide kasvatamine kasumlikuks. Kõige suurema käibe ja kasumiga sort oli ’Harmony’. Peab siiski silmas pidama, et 2017. aastal oli külm kevad ja jahe suvi. Sellest tulenevalt valmis  saak hiljem kui tavapäraselt ning maasikate müügihind jäi kõrgeks terve hooaja vältel.

Kuna tunnelikasvatuse korral on investeeringute maht ca 5 korda suurem kui maasikate avamaal kasvatamise korral, siis ei tohiks maasikate realiseerimishind nädalate keskmisena kukkuda alla 3 euro kilogrammi kohta. Kui see juhtub, ei tasu maasikate tunnelikasvatus ennast majanduslikult ära.

Edu võti seisneb seega siiski maasikate varajasemas ja hilisemas müügis perioodil kui realiseerimishind on kõrgem ja nõudlus ületab pakkumist.

Varajase saagi saamiseks on oluline, et substraadikottides kasvanud taimed elaksid Eestis talve üle. Talveks tõsteti taimed substraadikottidega maapinnale ja kaeti ühe variandina kahekordse talvekattekangaga ja teise variandina kahekordse kattelooriga. Kevadel selgus, et katses olnud taasviljuvatel sortidel esines siiski ka kohati talvekahjustusi, mille tõttu taimed küll ilmselt ei sure, kuid saagikus võib jääda oluliselt väiksemaks. Hetkel taimed juba õitsevad. Nende talvekahjustusest taastumine ja saagikus selgub sügiseks.  Hea uudisena selgus, et substraadikottides talvitunud ’Polka’ taimed olid kevadel väga elujõulised ja kuigi ’Polka’ pole taasviljuv, peaksid talvitunud taimed soojas tunnelis hakkama saaki andma siiski vähemalt kuu aega varem kui avamaal.


Ulvi Moor
Eesti Maaülikool

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised