Uus kaardirakendus aitab üles leida Eesti looduslikud pühapaigad

Uus kaardirakendus aitab üles leida Eesti looduslikud pühapaigad
Uus kaardirakendus aitab üles leida Eesti looduslikud pühapaigad

Valminud on uus kaardirakendus, mis aitab kõigil huvilistel leida üles oma kodukandis asuvad looduslikud pühapaigad. Looduslike pühapaikade kaardirakendus valmis vastutustundliku metsamajandamisega tegeleva rahvusvahelise mittetulundusliku organisatsiooni FSC Eesti tellimusel ning koostöös Maa-ameti, Tartu Ülikooli ja Hiite Majaga.

Kaardirakendus koondab enam kui 1100 erinevat pühapaika, mis on varasemalt kantud Maa-ameti kultuurimälestiste, looduskaitse, pärandkultuuri, ristipuude, kohapärimuse ja põhikaardi kihile või on kaardistatud looduslike pühapaikade inventuuri käigus. Rakendus on eriti kasulik metsaomanikele, metsamajandajatele ja neile, kes tunnevad huvi looduslike pühapaikade ning Eesti kultuuripärandi vastu.

“FSC jätkusuutliku metsanduse standard nõuab, et kõrge kaitseväärtusega aladelt, nagu looduskaitsealad ja looduslikud pühapaigad, metsa ei raiutaks. Selleks, et mitte kahjustada looduslikke pühapaiku, on kõigepealt tarvis teada, kus need asuvad. Kaardirakendus annab metsa majandajatele, omanikele ja kogukonna liikmetele parema ülevaate ning aitab vältida vigu, kus teadmatuse tõttu mõni looduslik pühapaik häviks,” selgitas FSC Eesti tegevjuht Indrek Talpsep.

Rahvusvahelise FSC otsusel tuleb alates käesoleva aasta 20. märtsist kontrollitud puidu tarneahela ettevõtetel tagada, et FSC märgi all ei läheks turule looduslikes pühapaikades raiutud puitu. Nõue puudutab ühtviisi riigi ja kohaliku omavalitsuse kaitse all olevaid, aga ka ilma formaalse kaitseta pühapaiku. See tähendab, et jätkusuutliku metsanduse märgise hoidmiseks tuleb välistada metsa majandamine kogu pühapaigas, mitte üksnes arheoloogiamälestise või looduskaitseobjekti alal. Kaitsevöönd ulatub 50 meetrini ja uus kaardirakendus võimaldab seda kaitsevööndit kuvada.

Looduslike pühapaikade ehk hiite näol on tegu maailma vanimate looduskaitsealadega, millel on lisaks keskkonnaväärtusele ka ülioluline pärimuslik ja kultuuriline roll. Uuringute kohaselt peab hiite kaitsmist oluliseks lausa 86% Eesti elanikkonnast. Tuntuimaid looduslikke pühapaiku on näiteks Tamme-Lauri tamm, Taevaskoda ja Pühajärv.

Enamik Eesti pühapaiku on seni kaardistamata ja ekspertide hinnangul on neist kuni 3000 unustamise tõttu kadumas. Ohustatud on ka kaardistatud pühapaigad.

“Pühapaikade peamine aineline tunnus ehk looduslik välisilme saab sageli kannatada ka muinsuskaitsealuste pühapaikade majandamise tõttu. Seega tagab metsaettevõtete poolt vabatahtlikult järgitav FSC standard esimest korda sadadele pühapaikadele tegeliku kaitse,” kommenteeris Ahto Kaasik Hiite Maja sihtasutusest.

“Kaardikihi koostamise ajendiks oli küll FSC metsanduslik nõue, kuid kaardile on koondatud ka väljaspool metsamaad asuvad pühapaigad. Kaardil on üle 1100 erineva paiga, millest üleni või osaliselt asub metsamaal 700. Metsamaa hõlmab pühapaikades koos kaitsevöönditega ligi 3000 hektarit, millest kaks kolmandikku on RMK maa,” lisas Kaasik.

Eramaade pindalast moodustavad kaardistatud pühapaigad vaid 0,25%. Kaardile kantud paikadest enamik on juba varasemalt muinsus- ja looduskaitse all või kantud pärandkultuuri ja ristipuude kaardile.

Pühapaikade kaardirakendusega saab tutvuda SIIN

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised