Autor: Põllumajandus.ee • 28. mai 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põllumajanduses tegutsejate edu võti on omavaheline suhtlemine ja teadlikkuse tõstmine

Eelmisel nädalal toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Põllumajandusameti ja Maaeluministeeriumi esindajate kohtumine, kus põhiteemadeks olid taimekaitse ja mesinduse kitsaskohad ning mahepõllumajanduse tulevik.
Mesilane
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

„Põllumajanduskoja jaoks on tõhus koostöö erinevate põllumajanduse valdkonna ametkondadega võtmetähtsusega. Põllumajandusega tegelevate inimeste ladus suhtlemine peab saama heaks tavaks. Suheldes leiab lahendused ja see on ka edu võti,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo. „Koos töötamisest tuleb jõuda koostööni,“ lisas Tõnissoo.

„Taimekaitsevahendite puhul on mesilaste hukkumist põhjustanud eelkõige nende vale kasutamine, nõuetekohasel kasutamisel hukkumisi tuvastatud ei ole. Omavaheline suhtlus ja üksteisega arvestamine peab aitama kaasa, et õitsvad taimed ja tolmeldajad saaksid olla omavahel sümbioosis,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp. „Samuti tuleb olla teadlik kehtivatest nõuetest ja neid järgida,“ lisas Raudsepp.

Kohtumisel oli arutluse all ka mahetootmise valdkonnaga seotud küsimused. Analüüsiti mahetootmise kitsaskohti ning selle üle, kuidas soodustada mahetoodangu jõudmist turule. „Mahesektori arengu seisukohalt on oluline sõnastada ja kokku leppida selge kava mahepõllumajanduse eesmärkidest. See peaks endas hõlmama nii mahepõllumajanduse pinna, toodangu, loomade arvu, ettevõtete tulukuse kui ekspordiga seotud eesmärke. Samavõrd tähtis on kokku leppida mahesektori rahastamise mahus ja allikates,“ selgitas Tõnissoo.

Põllumajanduskoja esindajad rõhutasid kohtumisel, et Eesti põllumajandussektori arengusuundades, sh mahepõllumajanduse osas peavad ühise arusaama ja kokkuleppeni jõudma kõik põllumajandustootjad ühiselt.

Kohtumisel osalejad tõdesid, et Eesti toidu ohutuses ei ole põhjust kahelda sõltumata sellest, kas see pärineb tava- või mahepõllumajandusest. Toidu kvaliteedi ja ohutuse aluseks on kehtestatud reeglitest kinni pidamine ja usaldusväärne kontroll.

Loe lisaks: Eesti toit on puhtuselt teine Euroopas!

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960