Fotod: Baltic Agro põllupäevad said avalöögi Saaremaal

Fotod: Baltic Agro põllupäevad said avalöögi Saaremaal
Fotod: Baltic Agro põllupäevad said avalöögi Saaremaal

Baltic Agro avas suviste põllupäevade hooaja traditsiooniliselt Saaremaal, kus juba rukis õitses ja taliraps oli õitsemise lõpetanud – ehk loodus oli mandriga võrreldes natuke ees. Vihma said Saaremaa põllud viimati mai alul, hetkel valitses kuumus ja kuivus.

Kokku saadi eile, 30. mail, Aavo Aljase Uueelu talus, kus peale mõnusat hommikukohvi siirdutigi esmalt Aljase põlde vaatama. Nagu ikka, käis iga põllukülastuse juurde info, milline oli eelvili, mis tööd sel põllul tehtud olid, mis sorti, millal ja millise külvinormiga külvati ja kuidas on põldu väetatud ja mis taimekaitset on teostatud. Baltic Agro, BASFi, Bayeri ja Syngenta esindajad jagasid soovitusi, mida veel võiks teha ja mida, tänavusi ilmaolusid arvestades, mitte.

Aavo Aljase põldudest saime näha Clearfieldi suvirapsi ’Solar’. Peremehe sõnul oli põld veel mõni aeg tagasi väga õnnetu väljanägemisega ja taimik hõre, siis nüüd oli siiski vaatamata põuale üht-teist looma hakanud ja põllust saab asja. Ka oli Aljas, kes viljeleb künnipõhist mullaharimist, rahul sellega, et suvivili sai maha varakult ja siis oli veel mullas ka piisavalt niiskust, et vili tärgata saaks.

Vaatamata põuale kasvab alati hästi umbrohi. Umbrohutõrjeks soovitas BASFi agronoom Alo Põldmaa sel põllul kasutada Cleravot, sest selles sisalduvad toimeained imasamoks ja kvinmerak mõjuvad laiale spektrile umbrohtudele kiiresti nii lehe kui ka juurestiku kaudu, tagades pikaajalise efektiivsuse olenemata sellest, milline on mullaniiskus või külvitehnoloogia. Orasheinale soovitas ta Targa Superit.
Eili Rajapuu ja Ene Kiudsoo Baltic Agrost rõhutasid, et rapsile tuleb kindlasti anda ka väävlit ja boori.

Parem pilt avanes suviodra ’Katniss’ põllul, mis oli ühtlane ning umbrohuvaba. Seal tekkis küsimus, kuidas ja kas üldse peaks kasutama kasvuregulaatorit. Nii Kaupo Suik Syngentast, kui Alo Põldmaa BASFist, soovitasid odrale kindlasti teha kasvureguleerimist. Põldmaa jagas siin ühe lihtsa soovituse: „Tee kindlasti, aga võta 20% väiksem kulunorm ja lisa 20% rohkem vett,“ soovitas ta.
Ene Kiudsoo soovitas taimede turgutamiseks paagisegusse lisada taimekaitsevahendite ja täiendväetistega koos vabade aminohapete segu Delfan Plus, see aitab taimedel põuaperioodi kenasti üle elada. „Kogustest rääkides pigem teha väiksema normiga ja sagedamini,“ soovitas Kiudsoo.

Kiirelt visati pilk peale ka Aljase suvinisule ’Skagen’ – see põld oli hea kasvuhoo sisse saanud ja peremehe sõnul oli ta hiljaks jäänud kasvuregulaatoriga, aga sellistes oludes, nagu hetkel on, leidsid spetsialistid, et seda sel põllul polegi vaja.

Järgmine põllupeatus tehti Kaido Kirsti ja Toomas Tänava talinisu põldude juures. Meeste põllud asusid kõrvuti, sort oli Tänava põllul ’Skagen’ ja Kirsti omal ’Edvins’. Siin oli hea võrrelda seda, kuidas eelvili ja külviaeg mõjutavad põllu kevadist olukorda. Kindel on igal juhul see, et mõlemalt põllult saadakse kena saak.

Hea saagi kindlustab korralik taimekaitse ja haigustõrje. „Nisu puhul on hästi oluline kaitsta ülemisi lehti, just ülemist tipulehte, mis aitab teral kasvada tuumakaks. Põhilised haigused tipulehes on nisu-pruunlaiksus, nisu-helelaiksus, nisu-äärislaiksus. Need levivad ka põuaga ja aktiivsemalt hakkavad levima kui tuleb vihma. Seepärast soovitan teha tõrjet fungitsiidiga Variano Xpro, mis tekitab taimedel rohendava efekti. Variano Xpro mõjub kõige tõhusamalt, kui pritsitakse ennetavalt ehk enne haiguslaikude nähtavat ilmumist. Seda toodet võib kasutada pritseprogrammides teiste fungitsiidide, herbitsiidide, insektitsiididega, kasvuregulaatorite ja kelaadi vormis vedelväetistega,“ jagas soovitusi Bayeri agronoom Madis Vaher.

Kaupo Suik rääkis sel põllul veidi Syngenta kasvuregulaatoritest. Syngental on olemas kolme erinevat Moddust, mida kasutatakse taimedel erinevates kasvufaasides. „Moddus Start on kasvuregulaator teraviljade kasvu reguleerimiseks ja seda soovitame me kasutada spetsiaalselt hästi varajases kasvufaasis. Lisaks sellele, et see soodustab natuke võrsumist, soodustab see ka juurestiku arengut. Koos CCC-ga segus, nagu seda on tehtud Toomas Tänava põllul, saavutatakse veelgi parem võrsumine. Esimesest kõrresõlmest kuni lipuleheni soovitame me kasutada Moddus 250 EC,“ rääkis Suik.

Eili Rajapuu rääkis lisaks toitainetest ja rõhutas, et kindlasti on vaja anda juurde praeguses faasis väävlit, et tagada kõrget proteiini.

Hästiõnnestunud hernes ja uba. Eriti ilus, tihe, ühtlane ja umbrohuvaba oli Kaido Kirsti hernepõld, kus kasvas sort ’Astronaute’, siin viskasid külalised muhedat nalja, et tegu saab olema tänavuse Viljelusvõistluse võidupõlluga. Samuti olid Kirsti oapõllud sellised, millelt võib tulla suur saak.

Tanel Kirst aga lõi külalised pahviks oma ilusa talirapsiga ’Sydney’, põld oli õitsemise lõpetanud, kõrge ja tugeva taimikuga ning noor põllumees sai selle üle igal juhul uhkust tunda. Põllutiir lõpetati õitsva rukkipõllu vaatlemisega, seal kasvas talirukki sort ’Bono’ ja Kirsti sõnul on rukkil kindel roll nende külvikorras ja seda on hea kasvatada, sest kulud on väikesed.

Päev lõpetati ühise lõunaga, kus ei puudunud saarlastele omane huumor. Nii olid saare mehed kindlad, et kui vihm jõuab kohale Jaanipäeval enne lõunat, siis on kõik veel hästi, kui aga pärastlõunal, siis on asi untsus.

Tänud mönusa päeva eest korraldajatele!

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised