Millised toetused sobivad aiandustootjale?

Millised toetused sobivad aiandustootjale?
Millised toetused sobivad aiandustootjale?

Ilmselt ei vaidle keegi vastu seisukohale, et aiandus on valdkond, mis väärib edendamist. Kõik ju tahaksid, et meie kauplustes oleks rohkem kvaliteetseid kodumaiseid aiandussaadusi ja et need oleksid taskukohase hinnaga. Paraku on pilt sageli vastupidine – me leiame oma poodidest mitmeid lähiriikide aiandustooteid, mis on odavamad meil toodetust.

Kahjuks on hind meie tarbijate jaoks põhiliseks ostuotsuste tegemise kriteeriumiks. Kui me soovime kodumaist aiandust edendada, siis tuleb meie aiandusettevõtetele luua tingimused vajalike investeeringute tegemiseks. Põllumajandus on Euroopa Liidus kõige enam avalikest rahalistest vahenditest toetatud valdkond. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika moodustab ligi 40 protsenti kogu liidu eelarvest. Eesti põllumajandustootjad saavad investeeringutoetusi taotleda Eesti maaelu arengukava meetmetes.

Käesolevas artiklis käsitlen ma Eesti maaelu arengukava 2014-2020 peamisi meetmeid, millest aiandusega tegelevad põllumajandusettevõtted saavad investeeringutoetusi taotleda. Siinkohal tuleb aga arvestada, et PRIA-st toetuste taotlemine on seotud väga mitmete nõuetega ja selles artiklis leiavad käsitlemist vaid meetmete peamised regulatsioonid. Enne konkreetse toetuse taotlemise juurde asumist, tuleks kindlasti tutvuda kõigi nõuetega ja selleks küsida soovitatavalt abi asjatundlikult nõustajalt.

Põllumajandusettevõtete investeeringu meede

Põllumajandusettevõtete jaoks on üheks olulisemaks toetusmeetmeks investeeringud tulemuslikkuse parandamiseks. Sellest meetmest on võimalik investeeringutoetust taotleda ettevõtjal, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu ületas taotlemisele eelneval aastal 14 000 eurot ja oli sellele eelneval aastal vähemalt 1 200 eurot. Lisaks peab omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu neil kahel aastal moodustama üle poole ettevõtte kogu müügitulust. See meede on mõeldud peaasjalikult põllumajanduslike tootmishoonete ja rajatiste ehitamiseks, samuti nendesse hoonetesse statsionaarsete seadmete ostmiseks. Lisaks on toetavad erinevad bioenergia tootmisega seotud investeeringud, mobiilsete masinate ja seadmete soetamine, aga ka mitmed aianduse valdkonna investeeringud.

Üldjuhul on toetuse määr 40 % kogu investeeringust. Traktorite puhul on toetuse määr 30 % investeeringust. Toetuse määra suurendatakse 5 % võrra, kui taotlejaks on noor põllumajandusettevõtja või tootjarühmana tegutsev põllumajandustootjate ühistu.

Aianduse valdkonnas on erandina niisutussüsteemi investeeringu puhul toetuse määraks 70 % kogu investeeringust, juhul kui taotleja omatoodetud puuvilja- või marjakasvatuse toodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu, kas koos või eraldi, moodustas taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle poole omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulust.

Selles meetmes on toetuse maksimaalseks määraks ettevõtjale 500 000 eurot kogu programmperioodi kohta. Erandina, kui toetust taotletakse järgmiste tegevuste kohta:

-              viljapuuaedade ja marjaistandike rajamiseks ning laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;

-              istandike ja puukoolide piirdeaedade ning konstruktsioonide ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;

-              mesindus- või seenekasvatusinventari ning -seadmete ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;

-              mobiilsete masinate või seadmete ostmine;

-              põllumajandusmasina ümberehitamine biogaasi või biokütuse tarbimiseks

siis on toetuse maksimaalne suurus programmiperioodil 100 000 eurot iga nimetatud tegevuse kohta.Kui toetust taotletakse lisaks eelnimetatud tegevustele ka teiste abikõlblike tegevuste kohta, siis on toetuse maksimaalseks suuruseks ühe taotleja kohta kokku 500 000 eurot arengukava programmiperioodil.

Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa taotleda toetust rohkem kui 500 000 eurot programmiperioodil kokku.

Oluline on selle meetme puhul mainida, et siin on taotlejaid alati olnud palju rohkem meetme eelarvest. Toetusvoorud toimivad üks kord aastas ja järgmine voor peaks toimuma selle aasta novembris.

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise meede

Maaelu arengukavas on sellest programmperioodist ka eraldi meede väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks. Sellest meetmest saab toetust taotleda FIE või äriühing, kelle põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000 –14 000 eurot ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning see moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle poole kogu ettevõtte müügitulust.

Siin meetmes on vajalik äriplaani koostamine. Toetuse suurus ettevõtjale on kuni 15 000 eurot kogu programmperioodi kohta. Kohustuslikku omafinantseeringut selles meetmes ei ole.

Toetust võib taotleda äriplaanis kavandatud põllumajanduslike toodete tootmise arendamise alaseks tegevuseks. Vähemalt pool äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest tuleb kasutada sellise materiaalse vara, sealhulgas bioloogilise vara, ostmiseks või sellise hoone või rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, mida saab kasutada põllumajanduslike toodete tootmiseks või töötlemiseks.

Selle meetme taotlusvoorud toimuvad samuti reeglina üks kord aastas. Siin meetmes on ka taotlejaid olnud rohkem, kui eelarvet. Siiski tänavu kevadel toimunud taotlusvooru laekus taotlusi eelarvest vähem. Taotluste hindamise korral antakse eelistusi puuvilja- ja marjakasvatuse, samuti seente- ja trühvlikasvatusettevõtjatele. Selle meetme järgmine taotlusvoor peaks toimuma järgmisel aastal.

Noorte põllumajandusega alustamise meede

Maaelu arengukavas on eraldi meede noortele ettevõtjatele, kes soovivad põllumajandustootmisega alustada. Siinkohal on FIE-dele või äriühingu puhul selle kõigile osanikele või aktsionäridele kehtestatud järgmised nõuded:

-              nad on  taotluse esitamise ajal kuni 40 aasta (kaasa arvatud) vanused;

-              neil on  põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või kutsekvalifikatsiooni viies tase põllumajandustootmise valdkonnas;

-              neil on vähemalt kaheaastane põllumajanduslik töökogemus.

Juhul, kui vastav haridus või kutsekvalifikatsiooni viies tase või töökogemus puudub, siis tuleb need omandada 36 kuu jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Toetust võib taotleda äriplaanis kavandatud põllumajanduslike toodete tootmise alustamiseks või arendamise alaseks tegevuseks. Vähemalt poole äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest peab minema investeeringu teostamiseks. Investeeringuks võib olla kas materiaalse põhivara, sh bioloogilise vara, ostmine või põllumajandusliku ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine, rekonstrueerimine.

Toetuse taotleja saab ühes taotlusvoorus esitada ühe taotluse.  Toetust antakse ühe taotleja kohta kuni 40 000 eurot üks kord arengukava programmperioodil. Omafinantseeringu nõuet ei ole.

Toetuse saaja on kohustatud tagama, et tema müügitulu omatoodetud põllumajanduslike toodete müügist on taotlemisele järgneval mõlemal kahel majandusaastal üle 4000 euro ning moodustab  vähemalt poole kogu ettevõtte müügitulust.

Taotlejad, kes ei saa eelmainitud müügitulu nõuet täita ja kelle põhitegevusala on puuvilja-, marja-, pähkli-, köögivilja-, viinamarja-, veise- või hobusekasvatus või mesindus, peavad kavandama põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtuseks taotluse esitamisele järgnevaks kaheks majandusaastaks üle 14 000 euro.

Noorte põllumajandustegevusega alustajate meetmes on alati olnud taotlejaid hulga rohkem kui on eelarvelisi vahendeid. Äärmiselt tähtis on siin tugeva äriplaani olemasolu, aga ka see, et taotleja on juba alustanud põllumajandusliku hariduse omandamist ja/või omab ka töökogemust põllumajanduse valdkonnas. Järgmine taotlusvoor peaks toimuma selle aasta augustis.

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meede

Juba tegutsevatel põllumajandusettevõtetel on võimalik taotleda investeeringutoetust oma tegevuse mitmekesistamiseks mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Selle meetme peamine eesmärk on maapiirkondades mitmekesise majandustegevuse arendamine ning seeläbi ka uute töökohtade loomine. Põllumajandusettevõtete jaoks võimaldab oma tegevuse mitmekesistamine reeglina müügitulu kasvatamist ja paremaid võimalusi riskide juhtumiseks.

Mitmekesistamise investeeringutoetust saavad taotleda mikroettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu, kas koos või eraldi, oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal majandusaastal üle poole ettevõtte kogu müügitulust.

Toetust võib taotleda ehitise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras või hoone parendamiseks. Samuti võib toetust taotleda masina või seadme ostmiseks ning paigaldamiseks, mis ei ole sõidu- ja veovahend, liikurmasin, auto alusel valmistatud eritöömasin, tasakaaluliikur, traktor, niiduk, õhusõiduk (sh droon või muu mehitamata õhusõiduk), veesõiduk ega haagis. Lisaks on võimalik toetust taotleda rändkaupluse või selle sisseseade ostmiseks.

Oma tegevust mitmekesistavatele põllumajandusettevõtetele on toetuse määr kuni 50 % kogu investeeringu maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus ühe ettevõtja kohta on 150 000 eurot programmiperioodil kokku. Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa taotleda toetust rohkem kui 150 000 eurot programmiperioodil kokku.

Täiendavalt eelmainitud meetmetele julgustan ma aiandusettevõtteid kaaluma ka toetuste taotlemist LEADER tegevusgruppidelt. Eestis tegutseb kokku 26 LEADER tegevusgruppi ja reeglina kõigil neil olemas vastavad meetmed ettevõtluse toetamiseks.

Kokkuvõtvalt sooviks investeeringutoetuste taotlejatele rõhutada, et ainuüksi toetuse saamine ei taga ettevõtte jätkusuutlikku arengut. Iga toetuse saamisega kaasneb rida kohustusi ja ka riske. Isegi, kui vastava meetme määrus seda otseselt ei nõua, tuleb enne iga toetuse taotlemist koostada põhjalik äriplaan. Äriplaan on tegelikkuses töörist, mis on vajalik iga ettevõtte jätkusuutlikku arengu kujundamiseks.

Kalle Liebert
nõustaja
maaettevõtluse nõustamisbüroo Hea Nõu
www.heanou.com

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised