Peeter Viikhom: majanduslik olukord ei muuda tarbimisharjumist, ilm aga küll

Peeter Viikhom: majanduslik olukord ei muuda tarbimisharjumist, ilm aga küll
Peeter Viikhom: majanduslik olukord ei muuda tarbimisharjumist, ilm aga küll

Tallinnas Kloostrimetsas, kohe Tallinna Botaanikaaia vastas, on juba üle kahekümne aasta tegutsenud Kloostrimetsa Puukool, täpsemalt on puukooliäri aetud 21 aastat ja 6 kuud. Tegu on perefirmaga, mille tööd juhivad Peeter ja Maris Viikholm, kes mõlemad on aiandussektoris tuntud kui suurte teadmistepagasiga puukoolipidajad.

Ettevõtet alustati marjapõõsaste ja viljapuude müügiga, natuke ilu ka hulka – roose ja okaspuid. „Enne seda sai käidud ka laatadel kodus kasvatatut müümas – ikka nii, nagu meil enamus puukoole alguse saanud on. Isetegemisel on oma võlu, üldse asjade kasvatamisega ei tegele normaalsed inimesed, sellega tegelevad ju vaid kiiksuga tüübid. Meil kiikse jagus ja alustasime äriga,“ rääkis naljatades Viikholm algusaastatest.

Kloostrimetsa Puukool
Kloostrimetsa Puukool

Peeter Viikholmi sõnul on ta selles äri olnud igapäevaselt poole oma töisest elust. Ka eelnevalt Tallinna Botaanikaaias töötades oldi samas vallas tegevad. Tema sõnul on kurb tõsiasi see, et meie klient ostab hinda, mitte kvaliteeti. Aasta-aastalt on asi läinud paremaks, inimeste teadlikus kasvab ja iga müügikampaaniaga ei minda enam hurraaga kaasa. „Meie juurde on tulnud kliendid, kes on ostnud kevadel sooduskampaaniatega odavad istikud müügikohtadest, kes neid lihtsalt maale toovad ja kus personalil sageli polegi spetsiaalseid teadmisi ega oskusi taimi hooldada. Pilt on kurb, sest sageli halbades oludes ostjaid oodanud taimed on nii kehvad, et kuuke hiljem on esialgu kaunina tundunud  elupuuhekk või õunapuu kuivanud ja nii on vaja leida uus koht, kust saada lõpuks kvaliteetne ja püsiv istik. Nii jõutakse meie juurde – meie kvaliteet on hoopis teise tasemega: müüdavad taimed on meie kliimasse sobivad, nad on tugevad ja pügatud-lõigatud, kastetud ja väetatud nagu vaja - lühidalt öeldes hooldatud,“ selgitas Kloostrimetsa Puukool OÜ juht Peeter Viikholm.

Puukooli juhi sõnul on turg kõikuv. Kui varasemalt osteti palju odavaid hekitaimi, õunad ja sõstrad ka ning paar ilupuud ja ikka kohe korraga kogu aed täis, siis nüüd on müügid kinni pigem ilmas. „Inimeste majanduslik olukord polegi nii määrav. Kui n-ö buumi ajal, kui meeletult kerkis uusi elamurajoone, pandi kohe ka kogu aed taimi täis, siis nüüd on see samamoodi – põhiasjad peavad ikka olema, aga palju määravam on see, millal need põhilised taimed aeda osta ja millal need maha istutada ja siin tuleb mängu ilmafaktor – keegi ei taha jahedal ja vihmasel suvel aias toimetada. See on kinni inimese mõtlemises, sest puule selline mõnus jahedam Eesti suvi meeldib ja kui veel vihma ka on, siis on lust kasvada,“ arutles Viikholm. Ta lisas, et nende puukoolil on ka filiaal Saaremaal Kudjapel, kus kasvatatakse poogitud asjad müügikõlblikeks istikuteks. „Siin on ka oma iva asjal sees, Saaremaa kliima on mereline ja seega soojem. Me võidame juurde tervelt ühe kuu vegetatsiooniperioodi, sest sealne kliima on soe ka septembris ja see annab meile eelise,“ lisas ta.

Kloostrimetsa Puukool
Kloostrimetsa Puukool

Nende perefirma igapäevane töö ongi nii korraldatud, et Kudjape aiandis Saaremaal toimub tegelik tootmine. „Meil on seal veerand hektarit katmikala ja väljas piisavalt pinda, kus taimi konteinerites kasvatada. Müüme seal ka oma toodetut vähesel määral, aga enamus läheb tagasi pealinna ja leiab siin omaniku,“ rääkis Viikholm. „Müüme oma kaupa veel Soome hulgimüüjatele, oleme sellega pea 10 aastat tegelenud. Hulgi on üldse mõnus müüa, iga puu juurde ei pea lugu rääkima – see säästab meie aega ja see hoiab meid samas elus,“ rääkis Viikholm ja rõhutas, et neid hoiab elus ka see, et nad teavad, mis nad räägivad – teadmised on nende müügiargument. „See teadmiste jagamine aga võtab jubedalt aega ja siis on vahel mõnus, kui sa viid koorma ära ja ei pea nii palju seletama ja selgitama.“

Kudjape Aiand Saaremaal
Kudjape Aiand Saaremaal

Asukoht on määrav

Õnneks elab pool Eestimaa elanikest Tallinnas, õnneks tahab taimeostja taime, mitte koeratoitu. Nii on eluvõimalus antud ka kodumaistele puukoolipidajatele. „Meie äri plussiks on vaieldamatult asukoht, Tallinna lähedus ja siinsed jae- ja hulgikliendid hoiavad meid vee peal,“ rõhutas Viikholm ja täiendas, et ta ei kujuta ettegi, kui keeruline on müüa oma kasvatatut Lõuna- või Ida-Eestis.

Mis siis ikkagi on Eestis kasvatatud ja mis mitte?

See on teema, millel Peeter Viikholm kohe pikemalt mõtiskles. „Siin tuleb asjad ikka kuidagi paika saada. Lihtsalt noortaime toomine kuskilt Hollandist ja selle ümberpotitamine ning kuu hiljem kauplustesse viimine, ei tee veel taime Eestis kasvatatud märgi vääriliseks. Meie pookealused tulevad Euroopast, sinna poogime kodumaised sordid, tegeleme sellega kogu talvise hooaja ja kevadel istutame poogitud alused Kudjape kasvuhoonetesse, kus on kontrollitud keskkond. Seal neid hooldatakse nii nagu vaja ja alles kahe aasta pärast saavad need müüki paisatud,“ sõnas Viikholm ja lisas, et nende toodetel märki „Eestis kasvatatud“ pole, sest seda on liiga pealiskaudselt kasutatud sissetoodud asjade edasikasvatamisel.

Siiski jagus Viikholmil häid sõnu Aiandusliidule, kes „Eestis Kasvatatud“ märki haldab ja kes teeb tööd just kodumaal kasvatatut promodes. „Kui eelnevalt oli Aiandusliit väga köögiviljakeskne, siis nüüd on mul hea meel, et on jõutud ka muu aiandussektori juurde, ka iluaianduse ning puuvilja- ja marjakasvatuse ossa.“

Kliendi harjumust raske muuta

Tavaline eestlane tahab oma aeda sorte mida tunneb. „’Suisleppa’, ’Valget Klaari’ ja ’Martsipani’ soovib enamus aiaomanikke õunapuud oma aeda valides. Uus kaup ja uued sorid on rasked turule tulema, ka Pollis aretatud uued sordid saavad tuule tiibadesse vaid ülitugeva promoga,“ selgitas Viikholm. „Hetkel on ülipopid n-ö perepuud, kus ühele tüvele on poogitud erinevad sordid, sammasõunapuu on ka moes ja näiteks murelid, kus ühel puul on omavahel tolmlemiseks sobivad liigid.“

Viikholm tõi näite, et samas on näiteks Soomes tuntud õunasort „Make“ viimase aastakümne jooksul eestlaste südamed võitnud. „See on pika kiidulauluga ennast õigustanud. Ka peab meil alati selle sordi tagavara olemas olema, sest Soome turg võib just seda homme nõuda,“ selgitas ta.

Väikese puukoolina saad katsetada

Viikholmi sõnul on tore see, et väiketootjana ei pea mahtu taga ajama. „Me saame seda tööd tehes katsetada täiesti hullude asjadega,“ sõnas ta naljatledes. „Nii on näiteks meilt võimalik saada eriskummalisi asju – kastanit, millel on leht nagu ämblik või krussis okstega pärna või karulaugu laadset Ohhoota lauku või musta tikrit – lihtsalt tuleb tulla ja uurida.“

Uurida soovitame ka meie, sest kauba valik võttis silme eest kirjuks ja kogemus oma koduaia näol lubab neid rahuliku südamega soovitada. 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised