Eesti liitus Euroopa maastiku­konventsiooniga

Eesti liitus Euroopa maastikukonventsiooniga
Eesti liitus Euroopa maastikukonventsiooniga

Eesti on alates 1. juunist Euroopa maastikukonventsiooni liikmesriik. Euroopa maastikukonventsioon on esimene rahvusvaheline kokkulepe, mis on mõeldud otseselt maastike kaitse, korralduse ja planeerimise ning vastava koostöö edendamiseks.

Konventsiooniga liitumisega tunnistab Eesti ametlikult rahvusvaheliselt kokku lepitud maastikukaitselisi põhimõtteid ning annab kinnituse nende järgmiseks. „Konventsiooniga ei seata liikmesriikidele otseseid kohustusi, vaid iga osapool rakendab konventsiooni vastavalt oma võimujaotusele, põhimõtetele ja seadustele,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. Ministri sõnul on Eestil tänu konventsiooniga ühinemisele võimalik oma tegevuses tugineda rahvusvahelisele kogemusele ja õigusraamistikule.

Kõige otsesemalt mõjutavad maastikku ruumilise planeerimise, ehituse ja transpordi, majanduse, põllu- ja metsamajandamise valdkonnas tehtavad otsused, kaudsemalt aga kõik inimtegevusega seonduv. Euroopa maastikukonventsiooni põhimõtete kohaselt on muutuste kavandamisel ja elluviimisel väga oluline pöörata eraldi tähelepanu maastike kvaliteedile – selle erinevate väärtuste säilimisele, aga ka uute väärtuste loomisele.

„Tahan rõhutada maastikukonventsiooni jõustumisel kahte aspekti. Rahvusvahelisel tasandil saame paremini osaleda Euroopa maastikualases koostöös, jagada oma rikkalikke kogemusi maastiku korraldamisel ja õppida teiste edulugudest. Eriti oluline on aga see, et maastikukonventsioon rõhutab kohaliku kogukonna ja omavalitsuse tähtsust konventsiooni eesmärkide saavutamisel,“ ütles Eesti Maaülikooli professor Kalev Sepp, kes on olulisel määral kaasa aidanud selle konventsiooni sünnile. Kohalikel omavalitsustel ja kogukonnal on tema hinnangul oma territooriumil kõige suuremad võimalused maastikega seonduvaid tegevusi suunata, sõnastada maastiku kvaliteedi eesmärgid ja neid ellu viia. Tema sõnul põimuvad just sellel tasandil üksikisikute ja avalikud huvid kõige tihedamalt.

Euroopas maastikukaitse, -korralduse ja -planeerimise edendamiseks on konventsiooniga liitujad andnud nõusoleku rakendada kokkulepitud meetmeid. Nii näiteks rõhutab konventsioon vajadust suurendada inimeste teadlikkust maastikest, kaasata avalikkust maastikke puudutavate otsuste tegemisse, samuti tähtsustakse maastike hindamist ning maastikke muutvate tegevuste negatiivsete mõjude ennetamist.

Maastikukonventsioon käsitleb kõiki maastikutüüpe: nii väärtuslikke kui ka rikutuid, nii maa- kui ka linnamaastikke, nii looduslikke kui ka inimtekkelisi. Riigi tasandil on maastikukonventsiooni elluviimisega seotud kõige otsesemalt Keskkonna-, Kultuuri-, Rahandus- ning Maaeluministeeriumi tegevus. Lisaks riiklike ametiasutuste rollile peab konventsioon oluliseks ka piirkondlike ja kohalike ametiasutuste maastikualast tegevust. Samuti väärtustatakse konventsiooniga avalikkuse, sh huvirühmade ja üksikisikute kaasamist maastikke puudutavate otsuste tegemisel.

Konventsioon avati allakirjutamiseks 2000. aastal ning tänaseks on selle  ratifitseerinud 39 Euroopa Nõukogu liikmesriiki. Eesti allkirjastas konventsiooni 20. detsembril 2017. aastal ning konventsioon jõustus Eesti suhtes 1. juunil 2018. Rohkem infot Euroopa maastikukonventsioonist ning näiteid Eesti tegevusest sellega seotult leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised