Aasta parim aeg on alanud: lõpuks, spargli hooaeg!

Spargel
Spargel

Kevadel rõõmustab toidunautlejaid värske spargel. Kas see ka meil kasvab ja kuidas seda kasvatada?

Sparglit oleme harjunud poelettidel nägema kahes variandis  - rohelist ja valget ehk pleeksparglit. Mõlemat saadakse ühelt ja samalt taimelt, harilikult asparilt. Asparit saame kenasti kasvatada ka koduaias -- vaja on ainult suuremat peenramaad ja rohkem kannatust.

Harilik aspar (Asparagus officinalis) kultuuristati juba igiammu Vahemeremaade idaosas. Sealt levis tema kasutamine tasapisi põhja poole. Keskajal kasvatati teda kloostriaedades ravimtaimena, hiljem sai ta rohkem tuntuks kui hõrgu maitsega köögivili. Meile jõudis aspar mõisaaedade kaudu. Aga teda on leitud kasvamas ka mererannal, kuhu tema seemned on jõudnud kas lindude või merevee kantuna.

Paljunda oma aia taime või osta seemned internetist. Kui meil juhtub aias kasvama suurem täies elujõus aspar, võime sellelt kevadel maitseprooviks mõne võrse murda - kui see on hea ja mahlase maitsega, saame teda sügisel jagamisega paljundada. Viletsates oludes kasvav aspar annab aga kõvu kiulisi võrseid. Seda saab muidugi parandada soodsamate kasvutingimustega, võib juhtuda, et peale uude kasvupaika istutamist on ka võrsed paremad. Aspar on kahekojaline, saagikamad on isastaimed.

Asparit saame paljundada vanemaid taimi jagades või seemnetega. Nii nagu teistegi vanade kultuurtaimede puhul on ka asparist aretatud kümneid sorte, neid on isegi violetsete võsudega. Sortide seemet ei ole meil eriti saada, kuid seda saab tellida internetipoodidest.

Külva avamaale. Enne kevadkülvi peame seemet natuke aega leiges vees leotama. Võib külvata otse avamaale, hiljem harvendame külvi nõnda, et taimede vahekauguseks jääks kümmekond sentimeetrit. Avamaale külvame siis, kui muld on juba parajalt soe. Külvisügavus on umbes 4--5 cm.

Võib ka ette kasvatada. Tugevamad seemikud saame taimi ette kasvatades. Need võime kohe paraja vahekaugusega maha istutada. Järgmisel või ülejärgmisel kevadel istutame noored taimed alalisele kasvukohale.

Vana aspari väljakaevamine on raske töö. Taime risoom hargneb mitmes suunas, sellest kasvab välja hulk lisajuuri. Kaevame ettevaatlikult ja võimalikult suure mullapalliga, parim aeg selleks tööks on kevad. Laseme mullal natuke taheneda, raputame juured lahtisest mullast puhtaks, tükeldame ja lõikame ära kõdunenud osad. Taimed võib kohe alalisele kasvukohale istutada, need on tugevamad ja hakkavad ka paar aastat varem saaki andma. Kasvupaik peaks olema liivaka mullaga, soe ja tuulevarjuline, muidu peame hakkama taimi toestama.

Varajase spargli kasvatus katteloori all
Varajase spargli kasvatus katteloori all

Valge või roheline – kumba valida?Spargli värvus oleneb agrotehnikast ja korjamisajast. Valget sparglit kasvatame vagudes, rohelist tasasel maal. Kasvatajate sõnul on kergem rohelise spargli kasvatamine. Mõlemal juhul tuleb hoolitseda, et taimedel oleks piisavalt kasvuruumi. Soovitatakse erinevat istutustihedust; mida väiksem on vahekaugus reas, seda laiem reavahe. Koduaias võime taimed istutada üksteisest poole meetri kaugusele ja jätta reavaheks vähemalt meetri.

Maa peab olema kaevatud ja umbrohust puhas. Aspar võib ühes kohas kasvada 10-15 ja enamgi aastat. Seepärast peab asparimaa hästi ette valmistama. Kõige parem on see kahe labida sügavuselt läbi kaevata. Üksiti korjame mullast välja umbrohujuured, kõige hullem kurilane on orashein. Paha ei tee ka kasvuala piiramine juureeralduskangaga. Kaevendi põhja paneme kihi laagerdunud sõnnikut, siis pealmise viljakama mullakihi ja selle peale alumise. Nõnda jääb taime juurte alla viljakam muld ja juurtel on ka sügavamalt toitaineid võtta. Liiga savisele mullale peaks lisama jämedat liiva.

Istutamiseks teeme 15--20 cm sügavuse renni. Istutame renni põhja ja katame 5--6 cm paksuselt mullaga. Suve jooksul lisame mõne korra mulda, nii et maapind sügiseks oleks tasane.

Valge spargli saamiseks kujundame multšist madala vao. Vanasti kasutati selleks ka liiva, nõnda saadi puhtamad võrsed. Urbne, vett läbi laskev liiv pidurdas ka mädaniku levikut. Liivamultš oli aga töömahukas, sest osa liiva tuli igal aastal uuega asendada. Võrsete lõikamiseks maapinna alt olid olemas erilised kannaga noad.

Seemnest kasvatatud aspar annab saaki alles kolmandal kasvuaastal. Alguses saame igalt taimelt ainult mõne võsu.

Valget sparglit saab maitsta siis, kui võsude tipud hakkavad vaost välja paistma. Lõikame võsud ära nõnda, et risoomile jääb umbes 5 cm kõrgune tüügas. Mõned kasvatajad soovitavad võsude murdmist -- siis olevat nakkusoht väiksem.

Rohelise spargli koristamine on lihtsam, võsude kasv on ju näha. Lõikame siis, kui need on umbes 20 cm kõrgused. Vanematelt taimedelt saab saaki peaaegu jaanipäevani. Võsusid soovitatakse koguda varahommikul või õhtuhakul. Sparglitoitude retsepte on üllatavalt palju, kõige lihtsam ja kiirem on hautatud spargel sulavõi või mõne kerge kastmega.

Väeta ja rohi. Suvel peale saagikoristust vajab asparimaa väetamist. Pealtväetiseks sobivad kompostmuld ja kõdusõnnik, lisada võib 20--30 g üldväetist ruutmeetri kohta. Võib kasta lahjendatud virtsaga, sobima peaks ka nõgesevirts. Pika põua ajal peaks taimi kindlasti kastma - kuival kevadel juba mais, muidu jääb spargel puiseks. Suvel kõplame umbrohtusid. Sügisel lõikame koltunud varred maapinna lähedalt ära. Seenhaiguste leviku piiramiseks on mõistlik need põletada.

Rein Sander
Kubja Ürt OÜ

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised