Sakslane armastab sparglit

Sparglipõld Baierimaal
Sparglipõld Baierimaal

Maailma suurim sparglitootmine on küll Hiinas ja Euroopa suurim sparglikasvataja on Hispaania, aga meie uurisime, kuidas Saksamaal, kus juba hooaeg alanud on, asjad käivad.

Sparglipõlde laiub Saksmaal ligi 23 100 hektaril. Sparglikasvatusega tegeleb 1800 ettevõtet, enim kasvatajaid on Niedersachseni, Brandenburgi ja Nordrhein-Westfaleni piirkonnas. 2017. aastal olid ilmaolud sparglikasvatuseks head ja kevad varane, nii toodeti Saksamaa eri piirkondades ligi 130 880  tonni sparglit. Sparglisaagikus näitab kogu aeg pisikest kasvu, sel aastal oli see 6% rohkem, võrreldes 2016. aastaga.

Kohalik saak hakkab valmima märtsi lõpus, aprilli alguses, kui muld on soojenenud 16 kraadini. Tavapäraselt lõppeb sparglihooaeg Saksamaal 24. juuniks ja siis korraldatakse seal ka sparglifestivale ja -pidustusi.

Hind odavam, kui Eestis. Spargli hinnaklasse on kolm - ekstraklass, I ja II klass. I klass on jagatud kaheks spargli läbimõõdu alusel – läbimõõduga 16-22 mm ja läbimõõduga 12-16 mm – mõlema puhul on kilo hind 8.50-11.00 eurot kilo. II klassi spargli kilohind jääb 6.50 kanti. Esimesed saagid on loomulikult kallima kilohinnaga, makstes kuni 20 eurot kilo.

Spargli maitse on igas kaubanduslikus klassis sama, küll aga erineb välimus. I klassi spargel on sirge ja n-ö taime pea on tihedalt suletud, nuppus. Ka ei tohi siin kategoorias olla puitunud või lõhedega taimi.

Tavapäraselt pakitakse spargel 500 grammistesse pakkidesse.

Sama spargipõld Baierimaal talve lõpul.
Sama spargipõld Baierimaal talve lõpul.

Parim spargel on värske ja otse talupidajalt. Saksamaal on võimalik leida endale oma talunik, kellelt otse värsket kraami osta saab. Selleks on loodud isegi interaktiivne kaart, kus igaüks siis endale sobiva asukoha järgi leiab üles just tema piirkonna sparglikasvataja.

Sparglikasvatuses suured kulud. Saksamaa kasvatajate sõnul on sparglikasvatusega alustamine keeruline, aeganõudev ja väga töömahukas. Hoolimata kaasaegse tehnoloogia kasutamisest on siiski väga palju käsitsitööd.

Välja on arvutatud, et kulud hektari kohta on sparglikasvatuses 10000 eurot, sest just eeltööd on kallid ja mahukad. Sparglikilo omahind tootjale jääb 4 euro kanti. Lõppkasutajate müügihinnad erinevad sõltuvalt värskusest ja päritolukohast. Näiteks maksab 1 kg värsket ja kohalike Schrobenhauseni  I klassi sparglit keskmiselt 7-12 eurot.

Turgu rikub sissetoodud odav spargel Hispaaniast ja Kreekast. Selle kilohind on kaubanduskettides umbes 5 eurot. 

Saksamaal on spargli tootmisel oluline roll ka rahvamajanduses. Keskmiselt tarbib iga saksa leibkond umbes kaks kilogrammi sparglit. Lisaks on see oluline ka bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Kui sparglipõllud on hooldatud, tihedad ja lopsakad, siis need pakuvad peavarju erinevatele putukatele ja väikeloomadele, näiteks jänestele. Maist juuni lõpuni on sparglipõld mesilaste meelispaigaks. Seega toetavad Saksamaa sparglitootjad ka liikide säilitamist.

Kui soovid osta spargliseemet, siis parimat valikut Saksamaal pakub e-pood spargel.net.
Sealt saab valida nii uute kui vanade n-ö nostalgiasortide vahel ja soetada endale valge või rohelise spargli sorte. Lisaks pakutakse ka haruldasemaid asju, näiteks lillat sparglit ’Burgundine Violettspargelpflanzen’, mida ei soovitata keeta, ses siis kaob spargli kärtslilla toon, alternatiiviks on õlis praadimine. Veel leiab e-poest peenrakilesid, sparglikorve ja –nuge ning taimekaitsevahendeid. Loomulikult on sealt võimalik soetada ka saksakeelset erialakirjandust.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised