Põlluinfo: räägime suviviljade haigusetõrjest ja taimede stressist

Viljakuke vastne talinisul
Viljakuke vastne talinisul

Viimase aja kuivus on tugevasti taimede arengut, eelkõige võrsumist, pidurdanud. Kui kultuuridel on põuast või preparaatidest tingitud kahjustusi, on need potentsiaalsed kohad haigustekitajate sisenemiseks, seega tuleks neid kultuure kaitsta haiguste eest.

Väga suure põua käes vaevlevaid taimi on soovitav mitte pritsida, parem on oodata vihma. Hea on kasutada füsioloogilise toimega tooteid, mis aitavad stressist paremini üle saada nt Siltra Xpro, Ascra Xpro, Zantara, Amistar Xtra, Credo, Ceriax, Viverda, Adexar jne. Tooted aitavad parandada vee ja lämmastiku omastamist ning toetada juurestiku arengut, aidates säilitada tugeva ja elujõulise taimiku. Märgatud on ka rohendavat efekti, mis tähendab rohkem klorofülli energia (ehk saagi) tootmiseks.

Nii lämmastik kui magneesium osalevad aktiivselt fotosünteesiprotsessides, mis omakorda tähendab taimedele rohelist lehepinda. Samuti ei tohiks alahinnata mangaani, mis aktiviseerib ensüümide toimet ning seeläbi fotosünteesi. Hea on kasutada koos fungitsiidiga väikeses koguses leheväetisi nt kõige lihtsam viis on kasutada magneesiumsulfaati MagnuS 1,0-2,0 kg/ha + 2 g/ha Prolis’t (aminohape). Lisada võib 0,5 l/ha leheväetist Hefe+Teravili ALFA (2,2 g/l N, 300 g/l Mn, 280 g/l Zn, 120 g/l Cu, 40 g/l vabasid L aminohappeid), sel juhul Prolist lisada pole vaja, kuna sisaldab aminohappeid. Julgelt võib lisada ka leheväetist Profi Basis Plus või YaraVita® Gramitrel 1,0-2,0 l/ha, mis sisaldavad nii magneesiumi kui mangaani.

Varajased odrad on juba enamasti võrsumise lõpus kõrsumisfaasi alguses, mõnel pool on esimene ja isegi teine kõrresõlm juba moodustunud. Selline kasvufaas on väga soodne odra-võrklaiksusesse (Pyrenophora teres) nakatumiseks. Niiske keskkond, esmase nakkuse hulk ning sordi vastuvõtlikkus mängivad olulist rolli haiguse levikus. Eelkõige on võrklaiksuse varajane nakatumine tingitud kasvutehnoloogiast ja paljudel on võrklaiksuse tõrje ka seetõttu juba profülaktiliselt tehtud. Saagikadu võib olla 10-25%, varajase kahjustuse korral isegi 40%. Haigustunnused ilmuvad esmalt väikeste ümarate või piklike täppidena, mis peagi pikenevad kitsasteks tumepruunideks võrgutaolisteks laikudeks. Täpp-vormi puhul on laigud tumepruunid ümarad kuni piklikud klorootilise servaga. Paljud fungitsiidid on võrklaiksuse vastu efektiivsed, näiteks võib kasutada järgmiseid tooteid: Amistar Xtra, Zantara, Prosaro, Tilt 250 EC, Input, Bolt XL, Maracas, Archer Turbo, Epox Top, Falcon Forte, Maredo, Fandango, Tango Super jt. Võrsumisfaasi lõpp – kõrsumisfaasi algus on ka see aeg, kus paagisegusse lisada UBP-110, kulunorm ühekordsel kasutamisel 150 g/ha.

Talinisu lipulehe kaitse

Talinisul on väga oluline säilitada tervena kolme ülemist lehte. Tera täitumise ajal (see on kuue kuni seitsme nädala jooksul) on kuni 80% saagist mõjutatud fotosünteesist. Haiguste tõrje aitab vältida lehtede ehk rohelise massi kaotust. Tavaliselt tehaksegi nö T 2 pritsimine lipulehe faasis, kuid haiguste mitteesinemisel võib seda ka natuke edasi lükata. Üldiselt on pritsimise jaoks liiga vara, kui leht pole täielikult välja kasvanud, tulemuseks on lehe ebapiisav kattuvus pritsimislahusega ja seega vähene kontroll haigustele. Pritsimisega on jäädud liiga hiljaks, kui haigus on juba lööbinud, eriti nende fungitsiidide puhul, millel on kaitsev toime. Peale viljapea väljumist lehetupest hakkavad paljud haigused suhteliselt tugevalt lööbima, kuna nakatumine toimub tavaliselt lipulehe staadiumis, siis on nad sageli varjatud kujul ning silmaga me seda ei näe. Kui haigused on tabanud juba lipulehte, soodustab see kasvuperioodi kiiremat lõppemist, tekib nn hädaküpsus. Tulemuseks on kõlujad ehk peenikesed terad, kuna need ei jõua viljapeas välja areneda.

Optimaalsel ajal tehtud T 2 pritsimine annab maksimaalse kaitse lipulehele ning hävitab varjatud nakkuse teiselt lehelt, mis on eelmisest tõrjest pääsenud. Vähem tähtis pole ka esimese ja teise pritsimise vahele jääv aeg. Kui pritsimiste vahele jääb üle kolme nädala siis haigustõrje efektiivsus langeb, eriti kui on tegemist soodsate tingimustega ja kiire arengutsükliga haigustega nagu näiteks jahukaste, samuti roostehaigused. Sobivaid fungitsiide on väga palju, siinkohal mõned soovituslikud variandid: Credo, Elatus Era, Amistar Xtra, Prosaro, Siltra Xpro, Ascra Xpro, Librax, Adexar, Ceriax, Opera N, Zantara, Viverda, Fandango, Orius 250 EW, Epox Top, Falcon Forte jt.

Lisaks võib kasutada paagisegus sobivaid leheväetisi, jälgida tuleks kindlasti putukaid (ripslased, lehetäilased jt) ning see on aeg, millal kasutada kolmandat korda kasvuperioodil UBP-110´t. Üldiselt tehakse UBP-110´ga pritsimine kasvufaasis siis kui viljapead hakkavad väljuma lehetupest kuni viljapea täieliku väljumiseni (kasvufaas 50-60), aga kuna taimed kannatavad põua käes ja kui eelmisest pritsimisest on ca 2-3 nädalat möödas võib pritsimise ka varem teha, et alandada taimedel tekkinud põuastressi. Samas paljud taliviljad ongi juba loomisfaasi keskpaigas.

Talinisu fusarioosi tõrje

Varajased talinisusordid hakkavad juba õitsema. Kaitse viljapea haiguste vastu sõltub eelkõige kasutusajast ja kulunormist. Fusarioosi nakkuse parimaks ärahoidmiseks viljapeadel pritsitakse teravilja haiguste levikuks soodsate tingimuste korral loomise lõpust kuni õitsemise lõpuni. Kuna talivili pole sel aastal just kõige tihedam, siis ilmselt paljud ei mõtlegi viimasele haigusetõrjele. Kuid, kui nakkusoht on väga suur (õitsemisaegne märg ilm soodustab fusarioosi levikut) või tahetakse teravilja, eelkõige nisu, turustada toiduviljana võiks sellele mõelda. Pähikuhaigusi soodustavad ka lehetäid, eritades magusat kleepuvat ainet ehk mesinestet, millele jäävad kinni seeneeosed. Suurem risk fusarioosile on nendel põldudel, kus on kasutatud otsekülvi, minimeeritud mullaharimist ja kui külvikorras on nt nisu nisu järel või eelvijaks on mais. Lisaks fusarioosile nakatavad viljapead ka teised haigused nagu nt helelaiksus, pruun rooste, kollane rooste, jahukaste, erinevad hallitusseened. Viimane tekitab luitunud välimuse viljapeadel, ta ei ole suur saagikadude põhjustaja, kuid on oluline toiduvilja kvaliteedi alandaja. Viljapeas olevate pähikute kaitseks fusarioosi vastu on nt Librax, Prosaro, Fandango, Folicur, Orius 250 EW, Juventus. Parim aeg pritsimiseks fusariooside vastu on õitsemisaegselt

Herne ja põldoa levinumad haigused ning selle tõrje

Laikpõletikku (Mycosphaerella pinodes, Ascochyta fabae, Ascochyta pisi) võivad põhjustada erinevad seenhaigused. Haigus nakatab nii uba, hernest kui ka teisi liblikõielisi kultuure. Nakkus on ohtlik tõusmejärgus, kus haigus võib üle minna varrelt kasvukuhikule ja põhjustada taime hukkumist juure mädanemise tagajärjel. Kasvuaegselt tekivad taime lehtedele, vartele, kauntele ja seemnetele ümmargused või piklikud, algul pruunid ja hiljem keskelt heledamad tumepruuni servaga laigud. Vartele tekivad pruunid laigud ja triibud, alumises varreosas võivad tekkida haavandid. Haigusesse nakatumist soodustab suur õhuniiskus (90…100%) ja temperatuur 15- 20°C. Haigusetekitajad säilivad seemnetes 5…10 aastat, taimejäänustel kuni 1 aasta. Kasvuhooajal levib haigustekitaja tuule ja veepiiskade abil.

Herne laikpõletik
Herne laikpõletik

Põldoa-ðokolaadilaiksus (Botrytis fabae) on väga laialt levinud ja tavaline haigus põldoal, mille intensiivsus varieerub aastast aastasse. Haigus areneb intensiivselt suure (80…90%) õhuniiskuse korral, optimaalne temperatuur 15…18 °C. Tugeva nakkuse korral võivad taimed hävida, haigusele on vastuvõtlikumad noored ülemised lehed. Tavaliselt juulikuus tekivad põldoa lehtedele algul väikesed ðokolaadipruunid korrapäratu kujuga selge punaka piiriga laigud. Vartel ja kauntel esinevad punakas-pruunikad triibud. Laigud võivad kokku valguda ja põhjustada üksikute organite või kogu taime mustaks muutumist ja hävimist. Isegi nõrgal nakatumisel kaunte arv väheneb. Kasvuhooajal levib tuule, veepritsmete ja putukate abil. Haiguskindlust tõstab kaaliumväetiste andmine.

Põldoa ja herne haiguste tõrjeks on lubatud kasutada järgnevaid tooteid:

  • Dithane NT (mankotseeb 750 g/kg), ebajahukastete ja roostete tõrjeks, pritsida alates 3 lehe staadiumist kuni ajani, mil 50% kauntest on kasvanud tüüpilise keskmise suuruseni, kulunorm 2 kg/ha. Dithane NT sisaldab mikroelementidest mangaani 150 g/kg ja tsinki 19 g/kg, ta on kaitsva toimega fungitsiid. Pritsimine peaks leidma aset vahetult enne haiguse võimalikku lööbimist, lubatud üks kord hooajal, ooteaeg 28 päeva.
  • Signum (boskaliid 267 g/kg, püraklostrobiin 67 g/kg), eelkõige hahkhallituse, laikpõletiku ja ðokolaadilaiksuse vastu. Kasutatakse ennetavalt õitsemise alguses või esimeste haigustunnuste ilmumisel. Pritsimist korrata kaunte moodustumise faasis, kulunorm ühekordsel kasutamisel 1 kg/ha, lubatud 2 korda kasvuperioodil, ooteaeg hernel 14 päeva, oal 3 päeva.
  • Switch 62,5 WG (tsüprodiniil 375 g/kg, fludioksoniil 250 g/kg), liblikõielistel kultuuridel laikpõletiku, jahukaste, valgemädaniku ja hahkhallituse tõrjeks. Kasutada õiepungade moodustumisest kuni viljumise lõpuni, kulunorm 1 kg/ha. Lubatud maksimaalselt 2 korda hooajal, intervalliga 10-14 päeva, ooteaeg 14 päeva.
  • Amistar (asoksüstrobiin 250 g/l), nii kauntega kui kaunteta koristatavale hernele. Kulunorm 0,8 l/ha, 1 kord kasvuperioodil, ooteaeg 14 päeva. Kauntega ja kaunteta koristatav uba, kulunorm 0,6 l/ha, 1 kord kasvuperioodil, ooteaeg 14 päeva. (Varasem registreering seemneks koristatavale hernele ja oale, kulunorm 0,5-1,0 l/ha, kui kauntega koristatavale, kulunorm 0,8-1,0 l/ha hernele. Lubatud maksimaalselt 2 korda hooajal, intervalliga 14 päeva, ooteaeg 7 päeva. Sellise etiketiga tooteid on lubatud kasutada kuni 15.08 2019). Amistar on laikpõletike, ebajahukaste, roostete ja jahukaste tõrjeks.
  • Chamane (asoksüstrobiin 250 g/l), seemneks koristatav hernes, kulunorm 1,0 l/ha, lubatud 2 korda kasvuperioodil, ooteaeg 36 päeva. Roheliselt tarvitatav hernes, kulunorm 1,0 l/ha, lubatud 2 korda hooajal, ooteaeg 14 päeva. Lubatud kasutada 1. 07.2019.
  • Prosaro (tebukonasool 125 g/l, protiokonasool 125 g/l), pritsitakse haigustunnuste ilmumisel, oa ja herne kasvufaasis õiepungade moodustumisest kuni õitsemise lõpuni, kulunorm 1,0 l/ha. Lubatud kasutada kuni 2 korda hooajal, intervalliga 21 päeva, ooteaeg 35 päeva.
  • Propulse (fluopüraam 125 g/l, protiokonasool 125 g/l), pritsitakse alates põldherne ja põldoa varre pikkuskasvust kuni õitsemise lõpuni. Kulunorm 0,8-1,0 l/ha, 2 korda kasvuperioodil, ooteaeg 35 päeva.

Tiiu Annuk
Agronoom-nõustaja
Scandagra Eesti AS
www.scandagra.ee

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised