Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 11. juuni 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti maaelu arengukava on üks olulisemaid Eesti maaelu arengut kujundavaid dokumente,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Ligi miljardieurose eelarvega arengukava rakendamise kaudu tahame aidata tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandada loodusvarade säästlikku majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalset arengut,“ lisas minister.

Istungil tutvustati 2017. aastal MAK 2014–2020 meetmete rakendamise tulemusi. Perioodil 2014–2017 on toetusi määratud 507 320 725 euro eest ja sellest on välja makstud 304 602 806 eurot. „Välja makstud summa moodustab 31% kogu MAK-i eelarvest (992 816 833 eurot), mis näitab, et MAK-i meetmete rakendamine on olnud edukas ja me suudame programmiperioodi lõpuks kõik Eestile ettenähtud vahendid ära kasutada,“ sõnas maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Lisaks seirearuandele tutvustati kohtumisel MAK-i kommunikatsioonistrateegia eesmärke ja nende täitmiseks korraldatud tegevusi. MAK-i kommunikatsioonistrateegia üks sihte on, et põllumajandust ja maaettevõtlust tervikuna hinnatakse kui olulist majandusharu. Üks suuremaid kampaaniaid selle eesmärgi täitmiseks on avatud talude päev, mille raames tehti 2017. aastal taludesse ligi 120 000 külastust (2016. a 85 000 külastust). Avatud talude päeva osalenud ettevõtjad on üritust kirjeldanud kui riigi üht parimat algatust Eesti maaelu ja maapiirkonna väiketootjate jaoks.

Samuti käsitleti MAK 2014–2020 keskkonnaalaste tegevuste püsihindamise, sigade heaolu toetuse, toetuspettuste vähendamise ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teemasid.

MAK 2014-2020 seirekomisjoni on kaasatud põllumajandus-, toidusektori-, keskkonna- ning maaettevõtluse ja kogukondade esindusorganisatsioonid. Seirekomisjon saab kokku vähemalt korra aastas, et vaadata üle arengukava elluviimise tulemused ja edusammud selle eesmärkide saavutamisel ning vajadusel teha ettepanekuid muudatusteks.

Pikemalt saab seirekomisjoni töö kohta lugeda SIIT.