Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 14. juuni 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra märkis, et Eestit külastab igal aastal ligi 4000 jahituristi, kellest veelinnujahimehed on umbes 600. Jahituristid ning Eesti jahimehed kütivad aastas kokku umbes 12 000 veelindu.

„Keskkonnakomisjon otsustas sisuliselt saata jahituristid kooli, et nendel, kes soovivad Eestis pidada linnujahti oleks õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest ning Eesti jahinduse heast tavast,“ ütles Vakra. „Selleks täiendame jahiseadust nõudega, et välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse,“ selgitas ta. Vakra lisas, et nimetatud koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ja koolituse mahu, samuti koolituse läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister  määrusega. Veelinnuna käsitletakse hanelisi, lauku, kormorani ja kajakaid, kusjuures peamiselt kütitakse hanelisi.

Muudatuse sisseviimise vajadus tuli jõuliselt esile seoses Eesti Ornitoloogiaühingu esitatud kollektiivse pöördumisega veelindude tapatalgute lõpetamiseks, millele on alla kirjutanud 2569 inimest. Seadusemuudatus sündis tihedas koostöös Eesti Ornitoloogiaühingu, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Keskkonnaministeeriumiga.

Keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse (633 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 50  Riigikogu liiget, vastu oli kaks ja erapooletuks jäi kolm Riigikogu liiget.