Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 14. juuni 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Päeva vedas ja põllutarkust jagas Scandagra agronoom-nõustaja Tiiu Annuk. Lisaks olid oma tooteid tutvustamas Berner Eesti OÜst Ingrid Tamla ja Pro Farm OÜst Liis Köörna.

Tule osalema Scandagra Eesti Virumaa põllupäevale. Infot leiad kodulehelt ja registreeruda saad SIIN.

Nagu tavaks, tehti põllutuurid kohalike tootjate põldudel. Näha sai herne-, odra-, nisu- ja rapsipõlde. Esmalt alustati 7 Seemet OÜd juhtiva Haller Sassi põldudega. „Maad on meil kahe firma peale hallata 380 hektarit. Tööd teen ära enamasti üksi – ise külvan ja ise koristan. Koristushooajal on abiks ka isa. Kasvatan suviotra 150 hektaril, taliotra ei proovi, sest ei taha riskida. Talinisu hävis hilise külvi ja liigse vihma pärast ja kevadel külvasin suvinisuga põllu üle, nisu on tänavu kokku 80 hektaril. Lisaks on hernest ja rohumaid,“ tutvustas oma tegemisi Sassi.

Põldude kohta rääkis Haller Sassi, et ega selles kuivas ei kasva midagi hästi ja vihma oleks hädasti vaja. „Saagid jäävad kindlasti praeguse seisu järgi nigelaks. Need põllud, mis said varakult külvatud, need on paremas seisus.“

Olustveres põllumajandust õppinud noor põllumees mõttetult ei kuluta. „Selles olukorras, mis praegu põldudel valitseb, tuleb kõik kulutused hoolikalt läbi mõelda – nii väetise kui taimekaitse kulud. Meie piirkonnas on õnneks vähe kahjureid ja seiret tehes on näha, et hetkel pole küll vajadust mingi kahjuritõrje järele. Umbrohutõrjet on aga vaja teha, samas teen seda kindlasti tänavu vähem möödunud hooaegadega võrreldes,“ arutles Sassi.

Halleri sõnul on selles mahus, mis tal maad on, võimalik üksi hakkama saada. Abiks on kindlasti korralik tehnika. „Minu eelistused on paigas. Külvan 4-meetrise Väderstadi kombikülvikuga, kombain on Claas, sest paremat marki lihtsalt pole ja traktoritest eelistan Valmeteid,“ ütles ta.

Lisaks Haller Sassi põldudele vaadati veel üheskoos üle Aimur Pisangi talirapsipõld ja Meelik Rannakivi suvirapsi ja talinisu põld ning kiire pilk heideti ka Jaanus Ajaotsa talinisu põllule.

Tänavu kimbutab lehetäi

Selle suure põuaga on siiski põldudel vaja teha umbrohutõrjet ja mingil määral ka kahjuritõrjet. Tiiu Annuk soovitas kindlasti teha eelnevalt seiret, et saada teada, kas üldse on vaja tõrjuda. „Lihtsaim viis hernepõldudele on liimpüünised ja rapsile kollased vesipüünised. Kollane värv on atraktant, mis meelitab ligi ristõielisi kahjurputukaid. Püünised tuleb paigutada vähemalt 5-6 meetri kaugusele põllu servast. Nende kausside kasutamise eesmärk on kindlaks teha varre-peitkärsakate esinemine põllul. Tõrjekriteerium on 1 mardika leidmine 6 taime kohta,“ soovitas Annuk. „Viimane aeg on panna paika ka hernemähkuri tõrjeplaan. Hernepõllule pannakse 1 feromoonpüünis kolme hektari kohta. Püüniseid on soovitatav panna põllu äärest 6-10 meetrit sissepoole. Kui püünisesse tuleb ööpäevas vähemalt 5–10 liblikat, siis on lendlus küllalt tugev ja tuleks pritsida.“

Pro Farm OÜ soovitab siin kõikidele teraviljadele, rapsile ja ka hernele sobivat toodet UBP-110, mis aitab elimineerida keskkonnast tulenevad negatiivsed mõjud nagu põud, liigniiskus, temperatuuride kõikumine, ebapiisav toitainetega varustatus jne. UBP-110 kiirendab taimede ainevahetusaktiivsust ja tänu sellele suudab UBP-110 parandada ka segupartnerite toimet.

Loe lisaks:

Pro Farm Technologies bioaktiivne leheväetis UBP-110™ - uudne tehnoloogia saagitaseme tõstmiseks

Tiiu Annuk tõi välja veel ühe probleemi – lehetäid. Tema sõnul pole 10 aastat nii massilist lehetäide levikut nähtud. „Kindlasti jälgige omi teraviljapõlde, kui vaja, siis tuleb teha tõrjet, sest muidu saaki ei saa. Lehetäid imevad taimemahla lehtedest, võrsetest, hiljem ka kõrtest ja rohelistest peadest. Lehetäid kannavad edasi ka mõningaid teraviljade viirushaigusi,“ selgitas ta.

Tiiu Annuki sõnul võib saagikadu olla 5, kuni isegi 30 protsenti. „Kahjustuse suurus sõltub lehetäide arvust taime kohta ja vilja arengujärgust. Kui kahjur ilmub viljapõllule enne lipulehe ilmumist, on kahjustus tunduvalt tugevam. Keemilist tõrjet tuleks teha siis, kui 50–60% produktiivvõrsetest on lehetäide poolt asustatud ja ühel võrsel on 10–15 lehetäid.“

Ta lisas, et kuumade ilmadega asuvad lehetäid mullapinna lähedal või poevad lehtede kinnituskoha vahele peitu.

38 pilti

Scandagra Eesti põllupäev Nissis

Foto: Meelika Sander-Sõrmus