Suviviljade osakaalu tõus ja pikalt kestnud kuivus mõjutavad tänavusi saagiootusi

Suviviljade osakaalu tõus ja pikalt kestnud kuivus mõjutavad tänavusi saagiootusi
Suviviljade osakaalu tõus ja pikalt kestnud kuivus mõjutavad tänavusi...

Käesolev kevad on silma paistnud tavapärasest kõrgemate temperatuuride, päikesepaisteliste ilmade ja väheste sademetega, mis paratamatult mõjutab tänavust saagiootust. Kuivus pidurdab ka rohukasvu, mis lükkab rohusööda varumisel teise niite tavapärasest hilisemaks. Põllumajanduskoda on olukorra analüüsimiseks pöördunud oma liikmesorganisatsioonide poole, et saada põuakahjustuste ulatusest parem ülevaade.

„Heitlikud ilmaolud mõjutavad paratamatult põllumajandustegevust. Kui möödunud sügise märksõnaks oli liigniiskus, siis sellel kevadel kimbutab taimekasvatajaid kuivus. Mullune vihmane sügis ja hilinenud saagikoristus takistas taliviljade külvamist ja osad liigniiskuse tõttu kannatanud põllud tuli ümber külvata, mis on tänavu maakasutuses tõstnud suviviljade osakaalu. Suviviljade osakaalu kasv külvistruktuuris ja pikalt kestnud kuivus võib taimekasvatussektori tänavusi tulemusi oluliselt mõjutada,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on kevadine põud kahjustanud nii tali- kui suvivilja ning paiguti takistanud ka suviviljade tärkamist. „Pikalt kestnud kuivus teeb muret ka loomakasvatajatele, sest niiskuse puudus takistab rohukasvu ja teise niite tegemine lükkub vähese rohukasvu tõttu edasi. Loodame, et vajalik rohusööt saab suve jooksul loomadele siiski varutud,“ lisas Sõrmus.

Tekkinud olukorra hindamiseks on põllumajanduskoda pöördunud maakondlike põllumeeste liitude ja põllumehi koondavate erialaühenduste poole, et kohalikest oludest erinevates piirkondades kõige parem pilt ette saada. Sademete vähesusest tingitud probleemid taimekasvatuses olid täna kõne all ka Brüsselis toimunud Balti riikide ja Põhjamaade põllumeeste esindusorganisatsioonide kohtumisel, millel selgus, et Eestiga sarnased mured on üleval ka meie naaberriikides. Kohtumisel lepiti kokku, et organisatsioonid koordineerivad omavahel edasisi tegevusi.

EPKK hinnangul ulatub tänavu teravilja kogupind Eestis ca 345 tuhande hektarini, millest taliteravili moodustab ca 96 tuh ha.
Võrreldes möödunud aastaga on taliteravilja pind vähenenud ligi veerandi võrra. Suviteravilja pind on aga kasvanud ca 250 tuh hektarini ehk rohkem kui viiendiku võrra. Kaunvilja kasvatatakse tänavu ca 45 000 hektaril, mida on mulluse kaunviljakasvatuse jaoks keeruliseks kujunenud aastaga võrreldes ca kolmandiku võrra vähem. Rapsi pind ulatub ca 72 000 hektarini, seejuures on suvirapsi pind ca 10% kasvanud ja talirapsi pind ligi 20% vähenenud. Kui möödunud aastal moodustasid talikultuurid tera- ja kaunvilja ning rapsi kogupinnast 34%, siis tänavu on talikultuuride osakaal kahanenud hinnanguliselt ca 27% peale.
EPKK hinnang põhineb PRIA pindalatoetuste taotluste esialgsete andmete analüüsil.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised