Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 26. juuni 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Väätsa Agro põllul tehti drooniseiret

Väätsa Agro põllul tehti drooniseiret
Foto: Airinov
Seirati AIRINOVi drooniga talinisu põldu, mille suuruseks on 44,9 hektarit. Seire tulemusel selgus, et drooniseire ja selle abil korrigeeritud väetamiskava aitab saavutada Väätsa Agro 1300 hektari suurusel teravilja kasvupinnal olulist säästu.

AS Väätsa Agro agronoom Madis Pruus rääkis, et sort mida kasvatatakse on ’Skagen’ ja põllu eelviljaks oli suvioder. „Talinisu külvasime 24. septembril. Põld sai vedelsõnnikut, omastatavat lämmastikku 50 kg/ha ja lisaks KCL 100 kg/ ha + MAP 100 kg/ha.  Hilisest külvist tingituna oli taimik pärast talvitumist tagasihoidlik. Nii tegime kevadel esimese väetamise 17. aprillil N 60 kg/ha ja teisel korral 7. mail N 75 kg/ha toimeaines.  Põuaste olude tõttu ei olnud seire ajaks 2. väetamiskorra mõju taimikule avaldunud. Taimede kasvufaas seire hetkel, 14. mail, oli BBCH 29,“ rääkis Pruus.

Väetisekülviku töökvaliteet

Põllul ei esinenud külviku halvale töökvaliteedile viitavaid tunnuseid. Suurte töömahtude korral on väga oluline väetamisvigade varane avastamine.

Põllu tsoneerimine võimaldanuks tavapärase ilmastikuga aastal rakendada kahte strateegiat:

Varasem seire võrsumisfaasis, annab võimaluse aidata kaasa piirkondadele, mis nõuaksid biomassi moodustamiseks rohkemat lämmastikku.

Hilisem seire kõrsumisfaasis on eeldatava suurema terasaagiga alade väljaselgitamiseks, et anda vajadusel loomisfaasis lisalämmastikku proteiini moodustumiseks.

Lihtsustatud arvutuse alusel paigutatakse antud põllul ühe väetamiskorraga ümber lämmastikväetist ligikaudu 1,5 t ulatuses, mis kokkuvõttes annab positiivse mõju enamsaagi või terakvaliteedi kaudu.

Drooniseire tulemusel selgus, et põllul eristusid lihtsustatud tsoneerimise alusel kolm ja täpsustatult 12 erineva biomassiga ala. Moodustunud kuivaine varieeruvus põllul oli 16% ulatuses.

„Lihtsustatult, kolmeks tsooniks jaotatuna moodustasid kaks peamist tsooni 43% ja 52% põllust. Kahele suuremale alale arvutatud soovituslikud lämmastikunormid erinesid 15 %,“ selgitas Pruus.

Madis Pruus on veendunud, et kindlasti võimaldab drooniseire ja selle abil korrigeeritud väetamiskava saavutada Väätsa Agro 1300 hektari suurusel teravilja kasvupinnal olulist säästu, eeldusel, et kõik väetamis - ja taimekaitsetööd saavad tehtud õigeaegselt. „Koostatud põllukaardid annavad kiire hetkeülevaate põldudel toimuvast. Piiratud aja tõttu ei ole lihtsalt füüsiliselt võimalik taimiku kasvu kõigil suurtel põldudel kogu ulatuses jälgida. Lisavõimalus umbrohtumuse jälgimiseks võimaldab ajastada taimekaitsetöid ja optimeerida taimekaitsevahendite kasutust,“ rõhutas ta.

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960