Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 27. juuni 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pärast 2016. aasta järsku langust pöördus põllumajandussektor 2017. aastal taas kasvule, mis jätkus 2018. aasta esimeses kvartalis. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul suurenesid põllumajandusettevõtete tulud ja tööjõu tootlikkus esimeses kvartalis peamiselt müüdud koguste arvelt, sest tootjahinnad jäid aastatagusele tasemele ja tootmiseks kasutatud sisendite hinnad kallinesid.

Stabiliseeruma on hakanud loomakasvatuse olukord. Selle aasta esimese kvartali lõpus oli veiseid, sigu ja kodulinde rohkem, lambaid ja kitsi aga veidi vähem kui eelmisel aasta samal ajal. 

Piimatoodangut saadi 2018. aasta I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,6% rohkem, kuna piimalehmade arv oli 0,8% suurem ja lehmade produktiivsus I kvartalis (2291 kg) ületas eelmise aasta sama perioodi 44 kg võrra, olles ühtlasi Eesti kõrgeim I kvartali toodangu produktiivsuse näitaja läbi aegade. Piima osteti kokku 3,4% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal ning piima keskmiseks kokkuostuhinnaks kujunes I kvartalis 30 € 100 kg kohta, mis on 8% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.

Esimeses kvartalis toodeti tapaloomi ja -linde (eluskaalus) kokku 5% enam kui eelmise aasta samal perioodil, kusjuures enim suurenes veiseliha tootmine. Sealiha kokkuostuhind oli esimeses kvartalis 4% väiksem ning veiseliha kokkuostuhind 7% kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Loe lisaks: I kvartali ülevaade