Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 4. juuli 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Brexit: piimakriisi uus dimensioon

Brexit on piimasektori jaoks väga suur mure
Foto: Pixabay
Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumiseni on jäänud vähem kui aasta ning paljud sektorid on mures Brexiti mõju pärast. Piimandussektor ei ole erand. Piim on tähtis.

Euroopa Liidus on 700 000 piimafarmi, 12 000 meiereid ning tööstust, sektoris töötab üle 300 000 inimese. Igasugune piimandussektorit tabav šokk mõjutab Euroopa maapiirkondade selgroogu. Veelgi enam, piim on tarbijatele oluline. Mõistliku hinnaga kõrge kvaliteediga piim, juust, või ja teised valgurikkad ning tervislikke naturaalseid rasvu sisaldavad tooted on eurooplaste toiduratsiooni põhiosa.

Juhul, kui Brexit põhjustab tarneahela katkestuse, võib see viia üles hinnad, piirata tootevalikut ning potentsiaalselt  suunata inimesi vähem tervislikke ja toitainevaesemaid toiduvalikuid tegema.

Euroopa piimatööstus on piiriüleselt integreeritud. Seetõttu oleks vaba ja takistusteta kaubanduse piiramisel erakordselt negatiivne efekt. Tollimaksud on ainult üks meie muredest; teised küsimused nagu juurdepääs kvalifitseeritud tööjõule, tolliprotseduuridele kuluv aeg, erinevused seadusandluses võivad samuti tuua katkestusi sektori toimimisse. Võrdluseks, 2014. aasta Venemaa impordikeeld tõi kaasa kriisi Euroopa piimandussektoris. Vaja oli teha suuri muudatusi väga lühikese aja jooksul, et eksportida suuri koguseid piima ja piimatooteid. Väga kiiresti tuli leida uued turud. Kriisi tulemusena langenud piima hinnad ja Euroopa Komisjoni korraldatud kiire sekkumiskokkuost mõjutavad EL ja maailma piimaturgu siiamaani.

Võrreldes Venemaa impordikeeluga on Brexitil potentsiaali tekitada piimakriisis täiesti uus tase.

Ühendkuningriiki müüdava EL-27 või kogused on kolm korda suuremad, kui oli EL-28 või kogueksport Venemaale. Juustu viib EL-27 ÜK-sse kaks korda niipalju kui eksporditi Venemaale. Need on ainult mõned näited.

Seega on Brexit piimasektori jaoks väga suur mure. Ühendkuningriigi piimaliit ja Euroopa piimaliit töötasid koos välja „EL - ÜK piimanduse tuleviku tegevuskava raamistiku“, mis esitab piimandussektori lootused Brexiti läbirääkimistele. Meie peamine prioriteet on, et EL ja ÜK suhted jääksid edaspidigi võimalikult lähedaseks ning ÜK säilitaks status quo ka pärast Brexitit terveks üleminekuperioodiks.

Ühendkuningriik peaks eelistatavalt jääma EL ühisturu osaks või vähemalt kuuluma tolliliitu. See kindlustaks piima ja piimatoodete vaba liikumise EL ja ÜK vahel ning piiraks mittetariifsete barjääride (SPS/TBT) tekkimist niipalju kui võimalik. EL ja ÜK seadustesse ei tohiks tekkida märkimisväärseid erinevusi valdkondades, mis mõjutavad piimandust ja piimatooteid ning võrdsed tegutsemisvõimalused peaksid olema tagatud.

Euroopa piimaliit julgustab Brexiti läbirääkimistel otsustajaid mõlemal pool kanalit arvestama neid tähelepanekuid ning tegema kõik endast oleneva, et vältida meie sektori kahjustamist ning seega ka tarbijate kahjustamist, kelle teenistuses oleme.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960