Põlluinfo: vaatame olulised asjad üle enne suvepuhkuseid

Lamandunud talirüps, Tartumaal, 2018.a.
Lamandunud talirüps, Tartumaal, 2018.a.

Juulikuu on käes ja suuremad taimekaitsetööd tehtud. Tänavune taimekaitsehooaeg on olnud erakordselt sademetevaene ja päikseline. Loodus on kaks isegi kuni kolm nädalat tavalisest eespool, taimede kasvuperiood jääb lühikeseks, sellega seoses ei suuda kultuurid moodustuda nii palju saaki, kui nende potentsiaal oleks ja valmivad varem. Võime prognoosida, et paari nädala pärast on juba esimesed kombainid koristamas. Eks siis paistab, kas esimesena läheb talirüpsi või taliodra koristuseks.

Vaatame olulised asjad veel enne suuri suvepuhkuseid üle, millele tasuks tähelepanu pöörata ja mida võiks/saaks teha.

Taliviljad valmivad

Varajased taliteraviljad hakkavad juba värvi muutma. Nüüd on aeg viimase lihvi andmiseks, lisalämmastikku antakse talinisule alates piimküpsuse algusest proteiini tõstmiseks. Soovituslik lämmastiku kogus on 5-10 kg/ha, kuni 300 l vee kohta. Selleks sobib toode Krista U (46,3 % kastmiskarbamiid). Samuti on tavaline kasutada KAS 32, mida soovitatakse 10-20 kg/ha, kuni 300 l vee kohta. Boori kasutamine koos KAS 32 või karbamiidiga aitab aktiviseerida lämmastiku toimet ja tõsta proteiini läbi selle. Boori antakse kui aktivaatorina lämmastikule ja kasutusnorm on 0,2 l/ha. Väga häid tulemusi on saadud YaraVita Thiotrac´i (N 200 g/l, S 300 g/l) kasutamisel, kulunorm 3,0-5,0 l/ha, samuti sobib kasutada Hefe Efect S (N 207 g/l, S 750 g/l), kulunorm 1,0-2,0 l/ha ja Hefe Doctor S (N 42 g/l, S 400 g/l, Cu 6 g/l, Mn 10 g/l), kulunorm 1,0-2,0 l/ha. Et on väga putukarohke aasta, ärge laske putukatel ära imeda või närida täituvaid teri, jälgige aeg-ajalt oma põlde. Massilisel esinemisel kasutage insektitsiide. Nii hilisel kasutamisel tuleb kindlasti jälgida toote ooteaega, näiteks Fastac 50 kasutamisel on ooteaeg 15 päeva, Decis Mega kasutamisel seevastu on ooteaeg 30 päeva jne. Seega kui vaja putukaid tõrjuda valige toode, mis sobib kasutamiseks ka kultuuri hilises faasis.

Taliraps

Taliraps valmib, õige pea selgub, kas kultuur valmib ühtlaselt või mitte. Eelkõige on oluline kasutada desikante sel juhul, kui kultuur on ebaühtlaselt valminud, näiteks põllu servades, metsa ääres. Samuti sellisel puhul, kui kultuuris on palju koristamist segavaid umbrohtusid, nt kesalill, puju, malts, jne – see teeb koristamise vaevanõudvaks. Lisaks jääb palju toorest umbrohusodi seemnete sisse, mis omakorda tõstab sorteerimise ja kuivatamise kulusid. Kui valmimine on väga ebaühtlane, saab enne koristust kasutada desikante nagu Reglon Super 2,0-4,0 l/ha ja Diqua 3,0 l/ha Dessica, kulunorm 3,0 l/ha. Ooteaeg kõikidel toodetel 7 päeva.

Glüfosaate on keelatud kasutada saagi koristuseelseks närvutamiseks või kuivatamiseks. Küll aga on lubatud mõned glüfosaadid talirapsil koristuseelseks umbrohutõrjeks nt Barclay Barbarian Biograde 360, kulunorm 4,0 l/ha, ooteaeg 14 päeva. Ranger XL keelatud kasutada saagi koristuseelseks närvutamiseks või kuivatamiseks, kuid kui põld on väga umbrohtune on lubatud koristuseelseks umbrohutõrjeks, kulunorm 3,0 l/ha, ooteaeg 14 päeva. Glüfosaatide kasutamisel peab seemnete niiskusesisaldus olema alla 30%.

Desikantidele võib lisada 0,8-1,0 l/ha Laminex`i, et kaitsta varem valminud kõtru purunemise eest ning vähendada koristuseelset ja koristusel tekkivat saagikadu. 

Taliraps Tartumaal
Taliraps Tartumaal

Suviviljad

Õitsemisaegne märg ilm soodustab fusarioosi levikut. Haigus levib kasvuperioodil õhu kaudu ja vihmapritsmete abil. Esimesed haigustunnused ilmnevad peale õitsemist. Tulemuseks on kõlujate teradega või steriilsed valged viljapead. Sõklad muutuvad violetseks, pead kaarduvad ja idanevad. Niiskuse mõjul kattuvad haiged pead roosaka seeneniidistikuga. Mitmed selle perekonna seened toodavad toksiine, mistõttu saastunud terad on toiduks ja söödaks kõlbmatud. Tänavusel putukaterohkel aastal on kindlasti üheks soodustavaks teguriks ka lehetäid, kes eritavad magusat kleepuvat ainet ehk mesinestet, millele jäävad kinni seeneeosed. Lisaks fusarioosile nakatavad pähikut ka teised haigused nagu nt helelaiksus, pruun rooste, kollane rooste, jahukaste, erinevad hallitusseened. Kuna fusarioosi tõrje on raske ja kulukas, tuleks seda kasutada eelkõige juhul, kui nakkusoht on väga suur või kui tahetakse teravilja, eelkõige nisu, turustada toiduviljana. Fusarioosi jt viljapea haiguste vastu on nt Librax, Prosaro, Folicur, Orius 250 EW, Dominic, Juventus. Parim aeg pritsimiseks fusariooside vastu on õitsemisaegselt

Suviraps

Suvirapsi tuleb nüüd ehk kõige tähelepanelikumalt jälgida ja putukate rünnete eest kaitsta. Tuletame veelkord meelde, et õitsemisaegselt tohib putukate tõrjeks kasutada kontaktsetest toodetest Evure´d ja Mavrik´t ja süsteemsetest toodetest Proteus OD´d ja Biscaya´t. Pritsitakse hommiku- ja õhtutundidel, kui mesilaste ja teiste kasulike putukate lendlus pole alanud või on lõppenud (kell 22:00 – 05:00).

Suvirapsile haiguste tõrjeks sobivad tooted on: Cantus Gold, Amistar Gold, Tilmor, Prosaro, Propulse ja suvirüpsile Tilmor, Propulse ja Prosaro. Eelnimetatud tooteid pritsitakse hommiku- ja õhtutundidel, kui mesilaste ja teiste kasulike putukate aktiivne lendlus pole veel alanud või on juba lõppenud.

Suviraps õitsemise algul
Suviraps õitsemise algul

Oa ja hernekasvatajatele

Hernemähkuri lendlus on tänavu väga massiline. Peale lendlust munevad liblikad taime ülemistele lehtedele, õievarrele, kauna algmetele enamasti ühekaupa. Üks emane muneb kuni 300 muna. Varsti pärast munadest koorumist närivad röövikud end kauna sisse, kus toituvad teradest. Kahjuriteks on röövikud, tavaliselt on neid kaunas 1–3. Aastas on üks põlvkond. Loe lisaks taimekasvatusalastest nõuannetest nädal 24 (LINK).

Põlduba on asustanud oa-lehetäi (Aphis fabae) kolooniad. Tavaliselt mustad, kuid võivad olla ka roheka või pruunika varjundiga putukad, esineb nii tiivulisi kui tiivutuid isendeid. Nad asustavad taimi ülemises osas ning imevad sealt taimemahlasid. Kahjustuse tagajärjel taimed känguvad, suure kahjustuse korral isegi kuivavad. Oma elutegevuse käigus levitavad lehetäid šokolaadilaiksust. Kahjustus võib ulatuda isegi kuni 60–70%-ni. Kasvuaegse keemilise tõrje aeg on esimeste täikolooniate ilmumisel. Kultuuri õitsemise ajal võib kasutada kontaktseid tooteid nagu Mavrik kulunorm 0,15-0,2 l/ha ja Evure kulunorm 0,15-0,2 l/ha või süsteemset Proteus OD kulunorm 0,75 l/ha, tegelikult piisab täiesti kontaktsest tootest et vajadusel kahjurite foon alla võtta.

 

Laod korda!

Viljakasvatus on kulukas aga veelgi nukram lugu on see, kui koristatud vili saab hoidlasse, kuid kohe on soovimatud külalised kohal ning võtavad sealt oma osa. Tuleb arvestada, et hoidlate sisepindadele jääb alati eelmise aasta viljast prahti, kahjureid (lestad jt), hallitusseente eoseid ja seeneniidistikku, mis on kahjurite paljunemise ja uue nakkuse alguseks. Närilised, toitudes viljast, saastavad vilja oma väljaheidetega, soodustavad terade vigastamise ja mehaanilise haigusetekitajate ülekandmisega hallitusseente levikut ja vilja riknemist. Ka linnud levitavad haigusetekitajaid ja halvendavad vilja säilivust. Teraviljakadu putukate tõttu on ligikaudu 10% saagist.

Levinumad kahjurid meie ladudes on terakärsakas (Calandra granaria) ja nagu nimigi ütleb toituvad kärsakad, kui ka tema vastsed teradest. Lisaks soodustavad nad oma elutegevusega lestade arenemisvõimalusi ning selle tagajärjel terad kuumenevad ja võivad hallitada. Samuti on aidalamesklane ehk viljalamesklane (Oryzaephilus surinamensis) väga levinud, kes veedavad kogu elutsükli viljas. Mardikate ja nende vastsete poolt rikutud toiduained tuleb hävitada. Lisaks eelmainitud mardikatele on tavalised teesklased, jahumardikad ja liblikalistest kahjurid nagu leediklased ja koilased. Kõige suuremaks probleemiks on sageli hoopis lestad. Jahulestad (Tyroglyphus farinae) paljunevad väga kiiresti niisketes tingimustes. Kahjustatud teraviljad on toiduks kõlbmatud – kopitanud lõhnaga, mõru maitsega ja määrdunud halli värvusega. Söömisel põhjustavad kõhulahtisust ja allergiat. Nakatatud toode tuleb hävitada, sest sisaldab toksiinide. Vältimiseks hoidke vili ja selle tooted võimalikult kuivana. Tuleb arvestada, et tõrjevahendid toimivad lestadele halvasti.

Kahjuritega saastunud vilja toiteväärtus on madalam ja seda vilja pole praktiliselt võimalik kuhugi realiseerida. Seega on odavaim meetod profülaktiline tõrje tühjas hoidlas iga aasta enne uue vilja sissetulekut.

Enne uue vilja säilima panemist tuleb punkrid või põrandad/salved hoolikalt puhastada eelmistest jääkidest. Kontrolli üle ka seinad ja katus, et vältida vilja niiskumist läbi läbitilkumise, kondensvee tõttu või muudel põhjustel. Vajadusel tuleb teha kahjuritõrjet.

Tuletame ka tänavu meelde millega laokahjureid tühjades hoidlates tõrjuda. Parim toode kindlasti Actellic 50 EC. Actellic 50 EC on pika toimeajaga kontaktne ja söötmürk. Toimeaine imendub kahjurputuka organismi kehapinna ja seedetrakti kaudu. Samuti toimib kui fumigant, sattudes kahjurputuka organismi hingamisteede kaudu. Toode on väga laia toimespektriga, tõrjub nii mardikaid, liblikaid kui lestasid. Actellic 50 EC on pindadel pikaajaline järelmõju ning ei jäta plekke. Kulunorm, tühja lao pritsimisel – kuni 100 ml/100 m². Hoidlaid võib töödelda mitte hiljem kui 15 päeva enne uue teraviljasaagi ladustamist. Enne teravilja ladustamist tuleb ladu hoolikalt ventileerida. Töölahuse kontsentratsioon ei tohi ületada 8%, s.t 200 ml Actellic 50 EC-d 2,5 l vee kohta. Erinevate pindade küllaldaseks katmiseks töölahusega tuleb toote kulunormi (100 ml) lahjendada veega. Samuti on erinevate pindade töötlemiseks vajalikud erinevad veekogused, lisainformatsioon on toote märgistusel.

Teine võimalus on enne teravilja ladustamist tühja ladu pritsida Karate Zeon´ga. Kulunorm 0,4 ml/m², töölahuse kulu 200 ml/m². Siiski arvan, et Karate Zeon ei ole kindlasti nii tõhus lestade vastu kui Actellic 50 EC. Putukaid tõrjuvad mõlemad väga efektiivselt, kuid tuleb meeles pidada, et lest pole putukas.

Näriliste vastu võiks kasutada söötmürke. Lattu ei tohi sisse pääseda ka linnud, kes oma väljaheidetega reostavad vilja ja halvendavad selle kvaliteeti. Hoiustatavat vilja tuleb aeg-ajalt kontrollimas käia. Igasuguse vilja värvi- või lõhnamuutuse korral tuleb koheselt reageerida. Kahjuritest tabandunud teravilja söötmine võib loomadel tervisehädasid põhjustada. Kahjustatud teravilja toiteväärtus langeb säilitamisel iga kuuga 5,5-7,9%. Lestade või teramardikate ilmumisel tuleb teha keemilist tõrjet, terade niiskuse sisalduse tõusu korral üle 15% aga vili kiiresti üle kuivatada.

Desinsektsiooni võivad teostada ainult firmad, kellel on vastav sertifikaat ja erivarustus. Need firmad, kes võivad väga mürgiseid taimekaitsevahendeid kasutada on registrisse kantud ja leitavad Põllumajandusameti kodulehelt: (LINK). Et saavutada desinsektsioonis head tulemust, peavad ruumid olema eelnevalt koristatud tolmust ja muust prahist.

 

Tiiu Annuk
agronoom-nõustaja
Scandagra Eesti AS
www.scandagra.ee

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised