Turule tulevad uued lubiväetiste liigid

„Eesti muldade hapestumine on oluline probleem, eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis. Rohkem kui kolmandik ehk üle 300 000 hektari Eesti põllumajandusmaast on happeline. Põllumuldade happesuse hoidmist taimede kasvuks soodsal tasemel ning muldade vaesumise ärahoidmist saab tagada muldade neutraliseerimisega,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Seetõttu on oluline käia ajaga kaasas ja võtta kasutusele uut liiki lubiväetisi.“

Määruse eesmärk on tagada väetiste ohutus inimeste ja loomade elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning soodne mõju taimedele ja taimekasvatussaadustele. Uued lubiväetiste liigid ja lubiväetiste segud võimaldavad suurendada turul olevate toodete valikut ja kättesaadavust. See on oluline samm, kuna Eestis on muldade hapestumine järjest süvenev probleem. 

Määruse muutmisel lisatakse väetiste nimekirja lubiväetiste segud, millele varem eraldi nõudeid poldud kehtestatud. Lubiväetiste segud võimaldavad käitlejatel tuua turule uusi väetisi, mis lisaks mulla happesuse vähendamisele viivad mulda ka toitaineid. Lubiväetiste segudele kehtestatud nõuded ei hõlma lubiväetise ja lihtväetise segusid.

Määrusesse lisatakse ka lubjakivi- ja dolomiidisõelmed. Sõelmete lisamise on tinginud asjaolu, et lubjakivi- ja dolomiidijahu tootmine on vähenenud. Lubjakivi- ja dolomiidijahu tootmise protsess on ühtlasi liiga energiamahukas ja kulukas ning seetõttu seda tänapäeval enam eriti ei tehta. Samas tekib ehitusmaterjalide tootmisel aina enam uut liiki kõrvalsaadusi – dolomiidi ja lubjakivi töötlemisel tekkinud peenfraktsiooniga sõelmeid, mida on mõistlik põllumajanduses kasutusele võtta pikaajalise toimega lubiväetisena.
„Eesti muldade hapestumine on oluline probleem, eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis....

Maaeluminister allkirjastas määruse, millega täiendatakse väetise koostisele kehtestatud nõudeid. Täiendused võimaldavad turule tuua uut liiki lubiväetisi ja lubiväetiste segusid.

„Eesti muldade hapestumine on oluline probleem, eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis. Rohkem kui kolmandik ehk üle 300 000 hektari Eesti põllumajandusmaast on happeline. Põllumuldade happesuse hoidmist taimede kasvuks soodsal tasemel ning muldade vaesumise ärahoidmist saab tagada muldade neutraliseerimisega,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Seetõttu on oluline käia ajaga kaasas ja võtta kasutusele uut liiki lubiväetisi.“

Määruse eesmärk on tagada väetiste ohutus inimeste ja loomade elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning soodne mõju taimedele ja taimekasvatussaadustele. Uued lubiväetiste liigid ja lubiväetiste segud võimaldavad suurendada turul olevate toodete valikut ja kättesaadavust. See on oluline samm, kuna Eestis on muldade hapestumine järjest süvenev probleem.

Määruse muutmisel lisatakse väetiste nimekirja lubiväetiste segud, millele varem eraldi nõudeid poldud kehtestatud. Lubiväetiste segud võimaldavad käitlejatel tuua turule uusi väetisi, mis lisaks mulla happesuse vähendamisele viivad mulda ka toitaineid. Lubiväetiste segudele kehtestatud nõuded ei hõlma lubiväetise ja lihtväetise segusid.

Määrusesse lisatakse ka lubjakivi- ja dolomiidisõelmed. Sõelmete lisamise on tinginud asjaolu, et lubjakivi- ja dolomiidijahu tootmine on vähenenud. Lubjakivi- ja dolomiidijahu tootmise protsess on ühtlasi liiga energiamahukas ja kulukas ning seetõttu seda tänapäeval enam eriti ei tehta. Samas tekib ehitusmaterjalide tootmisel aina enam uut liiki kõrvalsaadusi – dolomiidi ja lubjakivi töötlemisel tekkinud peenfraktsiooniga sõelmeid, mida on mõistlik põllumajanduses kasutusele võtta pikaajalise toimega lubiväetisena.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised