TÜ ALVAR MÜ rajab Alaverre kõrgeima kuivati

TÜ ALVAR MÜ rajab Alaverre kõrgeima kuivati
TÜ ALVAR MÜ rajab Alaverre kõrgeima kuivati

Harjumaal asuvat Alaveret võib julgelt nimetada Eesti kuivatipealinnaks, sest üsna väikeses külas on püsti 7 kuivatit ning sellest hooajast lisandub veel üks. Uue kuivati paneb püsti kuut teraviljakasvatajat koondav ühistu TÜ ALVAR MÜ.

“Kui varemalt said meie ühistusse kuuluda kõik kodanikud, kes seda soovisid, siis nüüd on üheks kriteeriumiks see, et liige peab reaalselt ka teravilja kasvatama. 2016. aastal toimunud üldkoosolekul otsustati senine ühistu reorganiseerida, muutsime ühistu põhikirja ja panime nõudeks selle, et ühistu liikmeks saavad olla ainult põllumajandustootjast äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad,” selgitas taustaks TÜ ALVAR MÜ juhatuse esimees Jaanus Kalev.

Ühistu on juba 25 aastat tegutsenud ja teravilja on siin kasvatatud ja kuivatatud aastaid. “Senimaani on meie kasutuses 6 Soome firma ANTTI kuivatit. Esimesed kuivatid paigaldasime 1992. aastal. Oleme siin kõike kuivatanud, kord oli vaja ülekuivatada isegi ühe tollilao põlengus veekahjustused saanud kohv ja kakao,” meenutas Kalev. “Kuivatushooaeg algab meil juulis köömnega ja eelmisel hooajal kuivatasime viimase partii 22. detsembril, siis oli tegu eelkuivatatud suvirapsi ja mahekaeraga, mis vajas ülekuivatamist.”

Jaanus Kalevi sõnul on Alavere logistiliselt heas kohas. “Näiteks, kui meile tuleb mõni selline partii, milles on Muuga sadamas tuvastatud väikesed vead – kas on vili vale niiskusega ja vajab ülekuivatamist või vajab lisasorteerimist - siis saame seda siin Tallinna lähedal mugavalt teha ja logistikakulud on tellijale väikesed.” rääkis Kalev.

Uue kuivati eeltööd vältasid peaaegu 2 aastat. „Selge vajadus kuivativõimsuse tõstmise järele on olemas. Lisaks oma vilja kuivatamisele teeme teenust ka Eesti suurematele teravilja kokkuostjatele, kellest parim koostöö on Baltic Agroga. Alati oleks kuivatada rohkem, kui meie võimsused lubavad. Eestis on teraviljasaagid head ja pinnad on suurenenud, seega on uue kuivati planeeritud võimsus vajalik just hetke tootlikkuse tagamiseks ja kiireks viljavoo läbilaskevõimsuseks,“ rõhutas Kalev ja lisas, et kui tänavu teeb põud saakidele selgelt liiga, siis järgnevad aastad võivad olla ju taas rekordsaakide aastad.

Alaverre kerkib uus kuivati
Alaverre kerkib uus kuivati

Eeltööd tehes uuriti kõiki turul pakutud variante. Aga et tegu on suhteliselt väikese krundiga, siis pidi kogu kompleks olema võimalikult kompaktne. „Käisime uurimas ka Leedusse Dotnuva Balticu poolt püsti pandud kuivateid ja nende kvaliteet, hind ja klientide tagasiside olid valiku juures otsustavaks,“ ütles Kalev.

Uue kuivatikompleksi südameks on Cimbria AMG-38 läbivoolukuivati. Tegemist on kuivatiga, mille kogumahutavus on 130 m3 ning põletivõimsust kuni 8100 KW. Kuivati teeb veel eriliseks see, et ventilaatorid on tolmueraldussüsteemiga ning helisummutitega. Seega on tehtud kõik endast olenev, et kogukonda ja inimesi võimalikult vähe häirida. “Antud objektil on kogu ruum maksimaalselt ära kasutatud. Kuna ala on piiratud, siis sellest tulenevalt on kuivati kõrguseks lausa peaaegu 40 m. Kuivati planeerimisega alustati möödunud aasta oktoobris, ehitus hakkas pihta jaanuaris ja kompleks saab valmis augustis,” lisas Kalev.

Ühistu minimaalse äriplaani järgi on nüüd neil võimalik kuivatada hooajal kokku 45 000 tonni. „Uus kuivati jääb esmalt tavaviljade tarbeks. Vanad ANTTI kuivatid oleme planeerinud maheviljale ja ka load mahevilja käitlemiseks on olemas.

Investeering kokku 2,2 miljonit eurot. Selle projekti rahastamisel saadi abi ka PRIAlt. „Täpselt üks eurosent vähem, kui pool miljonit eurot, peaks meile peale investeeringu teostamist laekuma PRIAlt. Ülejäänud osa läheb pooleks – pool saime Maaelu Edendamise Sihtasutuselt  ja teise osa Luminor pangalt laenudena,“ sõnas Kalev.

Lisaks kuivatile on käimas ka elektriprojekt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS). „Paremaks elektrivõimsuse tagamiseks nii uuele kui ka vanale kuivatile teeme oma keskpingeliitumise alajaama ja uuendame elektrisüsteeme. Siin on abiks lisaks omafinatseeringule EASi toetus 29000 euroga. Üksi seda tehes oleks see meile olnud liiga kulukas ettevõtmine,“ täpsustas Kalev.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised