Haiguskindlamad taime- ja loomaliigid – uus sordiaretus­tehnoloogia on abiks

Jahukastele resistentne nisu pakub huvi igale viljakasvatajale
Jahukastele resistentne nisu pakub huvi igale viljakasvatajale

Täna, 25. juulil, avalikustab Euroopa Kohus otsuse täppisaretuse teel saadud sortide reguleerimisvajaduse kohta. Evelin Loit Maaülikoolist käis Pariisis OECD konverentsil, kus arutleti täppisaretuse võimalustest põllumajanduses. Nüüd on ta selle teema meie lugejatele lihtsalt lahti kirjutanud. Huvitavat lugemist!

Aretus on ühelt poolt kunst ja teiselt poolt teadus, et luua aina uusi sorte, mis vastavad ühiskonna vajadustele. Aretajate tööriistakasti on lisandunud uus meetod, mis võimaldab genoomide keelt toimetada nagu keeletoimetaja toimetab käsikirja.

Sordiaretuse kunst on tuhandeid aastaid vana, põhinedes parimate taimede või loomade omavahelises ristamises. 20. sajandi teadusavastused soosisid uute meetodite tekkimist, mis võimaldasid valikuid ehk geneetilist mitmekesisust suurendada. Juhuslikke muutusi DNA-sse saab tekitada nii kiiritusega kui ka erinevate keemiliste ainetega. Kaheksakümnendatel jõudis teadus nii kaugele, et osati üksikud geene lõigata ja kleepida ning osati neid geene tavalise mullabakteri abil ka taime genoomi viia. Teisisõnu, kui taime genoom on nagu suur kokaraamat, siis uue meetodi abil sai lisada üksikuid uusi retsepte sellesse raamatusse. Tekkis uus aretusmeetod nimega geenitehnoloogia.

Tänasel päeval on aga teadus jõudnud veel suure sammu edasi ja olemas on tehnoloogia, mis võimaldab kokaraamatusse lisada, muuta või kustutada vaid ühe tähe või sõna. Võrdluseks, et kahe riisi sordi erinevus on umbes 10 000 tähte. Ja selle tehnoloogiaga on maailma laborites valminud või valmimas mitmeid sorte. Enamus omadusi on toidu ja sööda kvaliteedi tõstmiseks või agronoomiliste omaduste edendamiseks.

Haiguskindlamad taime – ja loomaliigid. Eesti põllumehele pakuks kindlasti huvi jahukastele resistentne nisu ja lehemädanikukindel kartul. Lisaks on olemas herbitsiidile resistentne raps, lina ja riis, põuakindel riis, efektiivsema vee ja lämmastiku kasutamise efektiivsusega sordid. Toidu raiskamise vähendamise nimel on loodud õuna, kartuli ja seenesorte, mis ei lähe õhuga kokkupuutudes pruuniks. On kartulisorte, milles tekib praadimisel vähem akrüülamiidi, on nisusort, milles on 30% vähem gliadiini, suurema õlisisaldusega sojauba, suurema antotsüaniinisisaldusega viinamari ja kõrgema lükopeenisisaldusega tomatid. Loomakasvatuses on loodud seatõud, mis resistentsed sigade aafrika katkule. Samuti on võimalik inaktiveerida geen, mis reguleerib veise sarvede kasvu ja seega jääb ära sarvede kõrvetamine ja paraneb loomade heaolu. Kanade puhul on võimalik ära tunda munad, kust on tulemas isane tibu, et vältida nende haudumist. Need munad sobivad näiteks gripivaktsiini tootmiseks. Väljatöötamisel on tehnika, mille abil saaks ühest munast kümme korda rohkem vaktsiini, et vähendada gripivaktsiini puudust. Praeguse meetodiga kulub ühe vaktsiinidoosi jaoks kaks muna.

Lihtne ja kiire meetod. Positiivne on selle meetodi juures kiirus ehk uus sort võiks valmida 2-4 aastaga (võrreldes 4-10 aastaga). Võidetud aeg tähendab ka säästetud raha. Kolmas positiivne omadus on tehnoloogia lihtsus, ehk teoorias võiks ka väikesed ja vähemarenenumad riigid sellest meetodist kasu saada. Demokraatiat ja tehnoloogiale ligipääsemise tähtsust rõhutati konverentsil korduvalt.

Konverentsi teine pool keskendus seadusandlusele ja regulatsioonidele. Ehk kas ja kuidas leida kompromiss kasu, innovatsiooni ja riski vahel? Täna on nii, et tavaline ristamine, isegi kui taime genoomi on muudetud kiirituse või keemiaga, ei ole reguleeritud ja geenmuundatud organismid on väga tugevalt reguleeritud. Arutelu käib selle üle, et kas täppisaretuse abil loodud sordid ja tõud on GMO-d või mitte? Oma kogemusi jagasid Argentiina, Austraalia, Kanada, Euroopa Liit, India ja Ameerika. Argentiinal on kogemusi GMO-de reguleerimisega pea 30 aastat ja nende reguleerimise süsteem on väga paindlik. Nad julgustavad sordiaretajaid tulema kohe sordiaretusprogrammi loomisel vastavasse ametisse arutama ja ametnikud ütlevad juba enne sordiaretamise algust, et kas see konkreetne sort kuulub GMO-de kategooriasse või tavalisse programmi. Ka Austraalia, India ja Ameerika lähenevad igale täppisaretusega loodud sordile paindlikult ja lähtuvad eelkõige uue toote omadustest ja potentsiaalsest kasust.

Täpseid regulatsioone alles töötatakse välja kõigis riikides, aga kõlama jäi mõte, et kui aretuse käigus on muudetud või kustutatud geneetilist informatsiooni, siis ei ole vaja eraldi regulatsioone luua. Kui aretuse käigus lisatakse geneetilist informatsiooni, siis võiks mingid regulatsioonid paigas olla. Euroopa Liit praktiseerib pigem ettevaatlikku lähenemist ja lähtub definitsioonist, et looduses mittetoimuv geneetilise info muutmine tuleb reguleerida. Euroopa Kohus avalikustab otsuse täppisaretuse teel saadud sortide reguleerimisvajaduse kohta 25. juulil.

Uus täppisaretuse meetod on nagu kirss suurel sordiaretuse koogil. Unustada ei tohi seda, et tagasiristamine ja sortide katsetamised erinvates keskkonnatingimustes on ja jäävad osaks sordiaretusest.

Evelin Loit
Eesti Maaülikooli vanemteadur

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised