Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 26. juuli 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Spelta - kaugete aegade pärand

Reine Koppel ETKI katsekeskuses speltat koristamas
Foto: ETKI
Reine Koppel Eesti Taimekasvatuse Instituudist kirjutab speltast. „Speltanisu teema on väga põnev ja spelta ning teiste "metsikute" nisu liikidega peame Eestis edasi töötama ning neid paremini tundma õppima,“ sõnab ta. Põnevat lugemist!

Nisu on maailmas üks enim kasvatatud ja kasutatud põllumajanduslikke toidutaimi. Nisust saavad suure osa oma energiast nii inimesed kui ka loomad. Ka Eestis on nisukasvatuse pinnad taasiseseisvumise järgselt pidevalt suurenenud. Nisul on meil kasvatatavatest teraviljadest aga kõige enam looduslikke-metsikuid liike ja ka alamliike. Eestis need loomulikult looduses ei kasva. Mitmetel neil liikidel on erinevates maailma piirkondades ka majanduslik väärtus st neid kasvatatakse toiduks.

Maailmas on kõige enam kasvatatav tavaline nisu ehk saianisu ehk Triticum aestivum L. subsp. aestivum. See on see nisu liik, mis ka Eesti põldudel kasvab. Nii tali- kui suvinisuna. Teine majanduslikku väärtust omav nisu liik on durum nisu ehk makaroni nisu ehk kõva nisu. Ladina keelse nimega Ttriticum durum. See nisu liik Eestis ei kasva sest vajab veidi soojemat kliimat. Kuid katselappidel on meil suvidurum siiski olnud. 

Kuidas kõik alguse sai? Praegusel ajal teatud ja tuntud teraviljad hakkasid ligi 100 miljonit aastat tagasi arenema looduslikust kõrrelisest, mida peetakse kõikide teraviljade esivanemaks. Sealt arenesid välja looduslikud liigid, mida peetakse tänapäevaste teraviljade esivanemaks. Umbes 10-15 tuhat aastat tagasi ristus diploidne metsik nisu (tänapäeval diploidsed nisu liigid näiteks ühetera nisu ehk einkorn ehk Triticum monococcum, n=7, genoom AA) kõrrelisega (tänase päeva mõistes umbrohuga) Aegilops speltiodes (kromosoomide arv 7 ehk n=7, genoom BB). Nii sai metsiku diploidse nisu genoom AA juurde teise genoomi BB ja sellest sai tetraploidne nisu AABB, n=14.

Tänapäeval on üks selle  nisu liigi esindajaid kaheteranisu ehk emmer. Siis aga ristus looduslik ja metsik tetraploidne nisu (AABB) uuesti kõrrelisega, mille nimi Aegilops squarrosa (genoom DD ja n=7) ning nii hakkas arenema tänapäevane heksaploidne nisu Triticum aestivum (genoom AABBDD; n=21).

Viimase loodusliku ristumisega saadud genoom DD on meile tähtis seetõttu, et on leitud, et tänapäevase saianisu head küpsetusomadused tulevad just sellest DD genoomist. Ajaliselt toimusid need muutused ja arenemised nisuga umbes 10-15 tuhat aastat tagasi Lähis-Idas "viljaka poolkuu" piirkonnas.

Mis eristab speltat tavanisust? Meile tuntud spelta nisu, mida viimasel kahekümnel aastal ka Eestis taas kasvatama on hakatud. kuulub tavalise heksasploidse nisu alamliikide hulka ja kannab ladinakeelset nime Triticum aestivum sbb spelta. Niisiis on speltas kõik samad valgud olemas, mis ka tavalises nisus ja seetõttu ei ole õigus neil, kes väidavad, et nisu tundlikkusega inimesed võiksid speltanisu süüa. Nisu tundlikkust ja raskemal juhul tsöliaakiat tekitavad valgud asuvad peamisel nisu gluteenis. Gluteeni eestikeelse nimena võiks kasutada teraliim või kleepevalk. Nisu gluteen koosneb aga põhiliselt kahes valgust - gluteniin ja gliadiin. Gluteniin on veidi keerukama ehitusega ja suurema molekulmassiga valkude kogum kui gliadiin. Mõlemad valgud on küpsetusomaduste puhul tähtsad kuid gluteniin on see, mis annab nisujahule tugevuse ja nn kvaliteedi. Kui tavalise saianisu valkude seas on rohkem gluteniini ja veidi vähem gliadiini, siis spelta nisus on see suhe vastupidine ja seepärast on speltast tehtud tainas veidi vedelam ja nõrgem. See muudab spelta saia küpsetamise metoodika veidi teistsuguseks kui tavalise saianisu puhul.

Uurime vähemtuntud teravilju. Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) on osaline Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projektis "Tervislikud vähelevinud teraviljad" (HMC), kus uurimisobjektideks Euroopas väiksematel pindadel ja vähemtuntud teraviljad rukis, kaer ja spelta. Kui eestlase jaoks on rukis ja kaer väga hästi teada teraviljad ning kaerahelbe puder ja rukkileib on meile igapäevased toidud, siis Euroopa vajab nende kultuuride osas veidi rohkem teavitustööd ja uurimist. Kuid Eesti jaoks on selles projektis üks meil tõeliselt vähekasvatud kultuur - spelta nisu. Tänu sellele projektile saime 2013. aasta sügisel külvata 202  erinevat spelta genotüüpi. Teisel aastal jätkasime 102 genotüübi uurimist, kolmandal jätkus katses samuti 102 genotüüpi kuid 2016. aasta karm talv tegi põllul omad korrektuurid ning talvekindluse andmete põhjal jätkus 2017. aastal 22 speltat. 2018. aastal on põllul 14 meie tingimustes kõige paremini vastu pidanud spelta sorti.   

Lisaks speltanisule on ETKI talinisu aretuspõllul külvatud ka teisi "metsikuid" nisu liike. Juba mitmel aastal on meie kliimas vastu pidanud ühetera nisu sort 'Tiffi' ja 'Terzino'. Kuigi 2017/2018 aasta talve elasid need sordid hästi üle, siis on olnud ka talvesid, mis on neid sorte rohkem kahjustanud. 2017. aasta sügisel külvasime maha ka ühe kaheteranisu ehk emmeri, kuid kahjuks sel talvel see sort meil ellu ei jäänud. Samas oleks meil huvi selle nisu liigi teisi sorte katsetes proovida.

Lisaks speltanisule on ETKI talinisu aretuspõllul külvatud ka teisi "metsikuid" nisu liike.
Foto: Reine Koppel

Nii ühetera kui kahetera nisu (emmer) sorte EU sordilehel leida ei ole. Kuid spelta sorte on seal lausa 63. Eesti sordilehel speltasid ei ole, kuid netist ostides olen leidnud, et lähiümbruse riikides kasvatakse sorte 'Oberkulmer Rotkorn' ja 'Frankenkorn'. Need on sordid, mida teadaolevalt on ka Eestis suurematel pindadel kasvatatud ja need on ka ETKI katsetes end hästi näidanud. Suuremas koguses on sisse toodud ka sorti 'Divimar'. Kahjuks ei ole nende sortide omaduste kohta tootjate põldudel kasvatatult väga palju infot. Vahel tootjad ei teagi, mis sorti nad täpselt kasvatavad. Kuigi eestlasel endal praegu speltanisu söömise harjumust väga laialdaselt veel ei ole, on Eestis mitmel aastal kasvatatud speltat lausa 1200-1500 ha.  Selline kasvupinna suurenemine oli tingitud sellest, et kasvatajaid said oma saagi maha müüa, oli olemas kokkuostja. Kuid 2017. aastal oli spelta nisu külvipind jälle langenud alla 300 ha, sest turustamisvõimalus on kadunud ja hind seepärast langenud.

Oma sordi aretust on alustatud. Eestis on spelta nisu kasvatamise kõige kogenum praktik Margo Mansberg, kes on aidanud spelta-nisu huvilistel seemet saada ning kel on ka head kogemused spelta kasvatamisel. Eestis oma aretatud spelta sorti veel ei ole kuid tänu HMC projektile on aretust ETKI-s alustatud. Projekt tõi meile suure valiku spelta genotüüpe ning head kontaktid teiste riikide speltat uurivate ning aretavate teadlastega. 

Speltanisu kasvupind Eestis 2011-2017. Mahepõllumajanduse registri andmetel (seisuga 31.12.2017).
Foto: Allikas www.pma.agri.ee

Katsetes head saagid, tootmispõllul kehvemad. Mahe-spelta keskmine saagikus tootmispõldudel oli Eestis 2015. aastal 1,6 t/h ja 2016 a 1,3 t/ha. Võrdluseks, et tavalise nisu keskmine saak mahepõllumajanduse tootmispõldudel oli neil aastatel  vastavalt 2,4 ja 1,7  t/ha. 2016. a olid taliviljadel suured talvekahjustused ja ka Jõgeva katses oli speltanisul palju kahjustusi. Suure tõenäosusega olid speltal kahjustused ka tootmispõldudel ning seepärast keskmine saak nii madal. Jõgeva katsetes on saagiandmed spelta kohta 2017. aastast, mil katselapil olid saagid väga head - erinevate spelta sortide saagikus ulatus siis isegi 5-7 t/ha. 2014. aastal, mil ka mitmed spelta sordid Jõgeval saagikatses olid, oli 'Oberkulmer Rotkorn' saak 4-5 t/ha ja 'Frankenkornil' isegi 8 t/ha.

Üks termin, millele peaks tähelepanu pöörama, on "puhas spelta" ja "mittepuhas spelta". Kuna spelta on liik, millel on mitmed "vana aja nisu" omadused, siis on seda tänapäeval veidi raske kasvatada kuna viljakatel muldadel või ka väetatud maal kipub pikakõrreline spelta lamanduma ja teda on raske kombainiga sel juhul koristada. Spelta agronoomiliste omaduste parandamiseks on sordiaretuses seda ristatud tavalise nisuga, mis on teinud spelta kõrre lühemaks. Spelta nisus lühikõrrelisuse geeni ei ole. Tegelikult on peaaegu kõik spelta sordid, mis praegu kasutusel on, tavalise nisuga ristatud speltad. Praeguse teadmise põhjal saab öelda, et on kaks kasvatavat speltat, mis on vana aja speltad st neid nimetatakse "puhas spelta" ja need sordid on 'Oberkulmer Rotkorn' ning 'Ostro'. Teine meie piirkonnas laiemalt kasvatatud sort 'Frankenkorn' on tavalise saianisuga ristatud sort. Teadlaste ja sordiaretajate teadmiste põhjal ei ole see tavalise nisuga ristatud spelta oma omadustelt kuidagi halvem kui nn puhas spelta. Kuid on inimesed ja organisatsioonid, kes tahavad kasvatada ja kasutada ja valmistada erinevaid tooteid ainult nn puhtast speltast. Tegelikult on spelta looduses kasvades või siis sajandite jooksul kasvatuses olnuna arvatavasti nagunii ristunud tavalise nisuga, sest kogu loodus meie ümber on ju pidevas muutumises ja evolutsioonis. Nii nagu kunagi saime evolutsiooni tulemusena diploidsest kõrrelisest "umbrohust" tänapäeval väga paljude inimeste jaoks tähtsa toiduteravilja  - saianisu.

Speltanisu teema on väga põnev ja spelta ning teiste "metsikute" nisu liikidega peame Eestis edasi töötama ning neid paremini tundma õppima. Nii kasvatuse kui kasutuse seisukohast lähtudes. Sest tegu on heade nišikultuuridega, mida võiks ka maheviljeluse tingimuses kasvatada - nad ei vaja kasvatamiseks intensiivset agrofooni ega ideaalset ilmastikku või mullastikku. Samas on neist võimalik valmistada erilisi ja tervislikke tooteid. Kaarli talule Väike -Maarja külje all on speltanisu kasvatamine ning toodete arendus tuttav. Peremees Lembit Kopso ütles, et nad tahavad speltat kindlasti kasutada oma kolmevilja helveste segus, sest see liik annab sellele tootele väga mõnusa maitse. Olen proovinud nii Kaarli talu kui ka Saaremaal oleva Koplimäe mahetalu perenaise speltanisust valmistatud käsitöö küpsetisi, mis on tõesti väga maitsvad ja erilised.

Reine KoppelEesti Taimekasvatuse Instituut

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960