Fotod: Oilseeds’i põllujalutused Põlva- ja Viljandimaal

Oilseeds’i põllujalutused Põlva- ja Viljandimaal
Oilseeds’i põllujalutused Põlva- ja Viljandimaal

17. ja 18. juulil käisid põllumehed koos Oilseedsiga Põlvamaa ja Viljandimaa seemnepõldusid kaemas.

Kahel päeval tutvuti Säknaagro, Aare Veetsmanni ning Savikoti Agro sellel aastal valmivate erinevate viljadega. Põllujalutuste eesmärk oli vaadata millises seisus on sellel väljakutseid pakkuval hooajal seemevili.

Esimesel päeval külastasime Säknaagro suvinisu KWS Buran ja taliodra KWS Keeper seemnepõlde. Põlde kommenteeris Oilseedsi müügiesindaja-nõustaja Roman Šarin, tehtud töid aitasid lahti mõtestada ning tekkinud küsimustele vastasid põllupidajad Peeter Paalman ja Aare Veetsmann. Lühidalt iseloomustas seemnesorte tootejuht Allan Illak.

Suvinisu KWS Buran seemne võttis Oilseeds oma portfelli sellest aastast. Seetõttu oligi soov näha oma silmaga, millist tulemust uus sort juulikuu keskpaigast andnud on. Külv oli õigeaegne ning põllul oli tehtud ka korralikult umbrohutõrjet. Hea näide põllust, kuhu oli õigesti ning õigel ajal panustatud – nägi välja ilus ka põuasel suvel. Talioder KWS Keeper seemnepõld Leevaku kandis andis teada heast nõust – väga märjaga külvatud seeme ei pruugi rahuldavalt talvituda. Samas kõike arvesse võttes on tegemist korraliku potentsiaaliga seemnesordiga, sest see talvitub meie tingimustes hästi.

Seejärel suundus buss Moostesse. Esimeseks peatusime Aare Veetsmanni talinisu ’Janne’ seemnepõllu kõrval. Olgugi, et teravilja valmimine on ebaühtlane, on talinisu pea suur ja korralik, mis annab lootust heale saagile.
Suviodra ’Wolmari’ põllule jõudes, mõistsid põllujalutajad üheskoos, kui oluline on leheväetis. Põuaga on teatavasti kaaliumi omastamine mullast raskendatud, aga lehe kaudu saab taim kõik vajaliku kiiremini kätte ning lisaks veel aitavad leheväetised ka teisi vajalikke toitaineid mullast paremini omastada.

Kaera põllul, kus kasvas sort ’Avanti’ saime tunnistada kõik oma silmaga, mida põud korda saadab. Põld on ebaühtlane, lohkudes ulatub vili julgelt jalutaja vööni, kõrgematel kohadel on kuivuse tõttu väga madal. Hoolimata sellest peab Aare Veetsmann kaerakasvatamist perspektiivikaks ja julgustab teisigi sellega tegelema mitte ainult n-ö aukude täiteks.

Teisel päeval jalutasime ringi Oilseeds Gruppi kuuluva Savikoti Agro põldudel. Enda laialdasi ja põhjalikke agronoomilisi kogemusi, tähelepanekuid ning soovitusi jagas Oilseedsi müügiesindaja-nõustaja Sulev Jams.

Osa vaatluse all olnud põldudest olid seemnepõllud, samas käisime ka nn tavapõldudel – uba, rukkipõllud, talinisu ’Janne’ ning nuutrikindlad rapsid.

Seemnepõldudel uurisime lähemalt suviviljade sorte. Uus Boreali varane kuuerealine suvioder ’Alvari’ on natuke hilisem, aga oluliselt saagikam kui firma tänane pikaajaline müügihitt ’Wolmari’. Allan Illaku sõnul on sellel sordil aretaja väitel suur potentsiaal ja seda me lähiaastatel ka Eestis kontrollime.
Samuti vaatasime Boreali aretatud hilist kaherealist sorti ’Trekker’, mis koos KWS Hobbsiga täidab lähiaastatel Oilseedsi seemneteportfellis olulise lünga – siiani oleme müünud hilisemaid odrasorte, mille esindajaks Oilseeds ise Eestis ei ole.
Kindlasti väärib märkimist Poolas aretatud suvinisu ’Harenda’, mis on erinevate riikide katsetes ülihäid tulemusi näidanud ja millel on väga suur potentsiaal Eesti turul.

Üldise mulje osas võib öelda, et Savikoti Agro põllud on küll üleüldisest põuast mõnevõrra kahjustatud, aga siiski rohkem vihma saanud kui muud Eesti piirkonnad. Seega olid põllud üle keskmise, aga samas varasemate aastatega võrreldes kehvemad.

Saagid on tulemas kindlasti varasemast väiksemad. Samas on seemnekasvatuse osas kõige olulisem näitaja idanevus, siis on täna veel suur lootus järgmiseks kevadeks uute huvitavate ja head tõotavate sortide seemneid saada.

Agronoomilise poole pealt jäid kõlama mitmed mõtted. Ülioluline on külvisügavus, liialt madalale külvatud seemnetest ei tule tugevat ja hästi võrsuvat taime ning see avaldub alati lõpptulemuses.
Sulev Jams rõhutas põhireeglit - külvisügavus peaks olema 10x seemne läbimõõt. Kasutatav lämmastiku kogus ja potentsiaalne saak on otseses seoses – madalate väetusnormidega ei õnnestu kuidagi suuri saake saada.
Leheväetiste kasutamine on ülioluline, Oilseeds soovitab lisada Ekolisti Mikro Universaal leheväetist igale pritsimiskorrale.
Selleks, et põllud haigustest priid hoida, ei pea sugugi kalleid ja kuni kolme toimeainega fungitsiide kasutama, enamuste haiguste vastu soovitab Oilseeds näiteks Bumperit (toimeaine: propikonasool).

Võrdlesime ka kahte kõrvuti põldudel kasvavat nuutrikindlat talirapsi – meie turul uudne ’Andromeda’ ja vanem sort ’Mentor’.
Kui esmapilgul tundus ’Mentor’ ilusam, siis Sulev Jams näitas selgelt ja veenvalt, et ’Andromeda’ kasvatab tunduvalt vähem biomassi ehk kurnab vähem põldu. Kuna seemned kõdras on suuremad, siis tõotab see sort ka paremat saaki. Rapsipõldudel võis näha ka putukate tekitatud kahjusid, mis selgelt näitab, kui oluline on pidev seire ja õigeaegne tõrje.

Oapõllus, kus kasvas ’Espresso’, märkasime ka hulgaliselt öölase vastseid, kes olid juba märgatavalt lehti auklikuks söönud.
Paar päeva hiljem levis uudis öölaste laialdasest levikust üle kogu Eesti.

Kokkuvõttes võis põllujalutusega väga rahule jääda. Ilm oli ilus ja kindlasti said osalejad mitme mõtte ning asjakohase soovituse võrra kogenumaks. Seda, et teemad olid põnevad, näitasid ka hilisemad arutelud söögilauas.
Oilseeds Trade tänab kõiki, kes tulid meie põldudele uusi teadmisi saama ja oma kogemusi vahetama.

Ruth Aarma
Oilseeds Trade AS

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised