Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suur fotogalerii: Alvar MÜ viljakuivati sai valmis
3. augusti õhtul peeti koos kolleegide, koostööpartnerite ja sõpradega kuivati avamispidu. Sooviti edu uuele kuivatile, tänati ehitajaid, rahastajaid ja koostööpartnereid. Esimesed 1000 tonni vilja tarnis kuivatisse Baltic Agro AS.
Kuivati avas TÜ ALVAR MÜ juhatuse esimees Jaanus Kalev koos maaeluminister Tarmo Tamme ja Dotnuva Baltic ASi teraviljaseadmete tootejuhi Argo Luidega.
„Aastaid on nõudlus teraviljade ja õlikultuuride töötlemise järele kasvanud ja seniste seadmetega muutus kogu mahu ära teenindamine järjest keerulisemaks,“ põhjendas Alvar MÜ liige Jaanus Kalev teraviljakuivati rajamise vajadust. „Käesolev aasta on muidugi üllatanud põuaga, mille tagajärjel on Eesti turult ca veerand teraviljasaagist kadunud. See paneb klientide nimel rohkem pingutama,“ lisas ta.
Kalev tõdes, et ühelt poolt on kahju, et põuaperiood langes just kuivatuskompleksi avamise aastasse, kuid teisest küljest ei näe ta muretsemiseks põhjust, kuna äriplaani tehes arvestati ka kõige pessimistlikuma stsenaariumiga: „Saame hakkama ning usume olukorra paranemisse, Eesti teraviljakasvatuses on kasvupotentsiaali.“
Uue kuivati tarnis ja paigaldas Dotnuva Baltic AS. Seni on Alvar MÜ tootmisvõimsus aastas olnud keskmiselt 20 000 tonni, miinimumprogrammiga aastatel 15 000 tonni. Uue kompleksiga on võimalik tootmisvõimsust tõsta 35 – 60 tuhande tonnini.
„Tegu on Baltikumi kõrgeima kuivatiga. Uue kuivatikompleksi südameks on Cimbria AMG-38 läbivoolukuivati. Tegemist on kuivatiga, mille kogumahutavus on 130 m3 ning põletivõimsust kuni 8100 KW. Kuivati teeb veel eriliseks see, et ventilaatorid on tolmueraldussüsteemiga ning helisummutitega. Seega on tehtud kõik endast olenev, et kogukonda ja inimesi võimalikult vähe häirida,“ selgitas Dotnuva Baltic ASi teraviljaseadmete tootejuhi Argo Luide.
2,4 miljonit eurot investeeringuks. Projekti rahastasid Luminor ja Maaelu Edendamise Sihtasutus. Kompleks on saanud ka investeeringutoetust PRIA vahendusel.
„Laenuotsust tehes arvestab pank väga selgelt asjaoluga, et põllumajanduses, sh eriti just teraviljakasvatuses, mängib ilm olulist rolli. Kuna ilm on muutlik, siis tuleb n-ö läbi mängida kõik võimalikud stsenaariumid ja teha otsus selle pinnalt,“ märkis Luminori äripanganduse juht Krõõt Kilvet. Ta lisas, et antud projekti puhul mängis rahastuse saamisel rolli väga palju positiivseid aspekte seoses ühistu tegevusega ning avaldas heameelt, et teraviljakuivatuse kompleks sai valmis.
Alvar MÜ ühistu on aastate pikkuse tööga saavutanud turul positsiooni parimate hulgas, samuti puuduvad lähipiirkonnas neile konkurendid maheteravilja ja -kaunvilja töötlemisel. Konkurentsivõimet hoiab kõrgel paiknemine suure teravilja ümberladustamiskoha, Muuga sadama lähistel, lisaks on ühistul kaasaegne seadmepark väga erinevate teraviljade käsitlemiseks, mida ka järjepidevalt täiendatakse.
Alvar MÜ uue kuivati avapidu. Fotograaf: Eneli Riim.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
2
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
5
Viimased uudised
Riik maksab taimekasvatusettevõtjatele 3,1 miljonit eurot toetust.
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
Üritused
Hetkel kuum
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele