9. august 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis toimus toormeturul esimesel poolaastal?

Piimaturul näha taastumist
Foto: Postimees/Scanpix
Põllumajandustoormete jaoks oli esimene poolaasta küllaltki positiivne – tõusid nii teraviljade, piima kui ka kakao ja puuvilla hinnad. Mõneti kehv uudis on põllumeeste jaoks aga nafta hinnatõus, mis tõstis bensiini hinda kuue kuuga 20 protsendi võrra.

Piimaturul oli näha taastumist, sest nõudlus tõuseb pakkumisest kiiremini. See aitas Euroopa hindadel 5 protsendi võrra tõusta.

Puuvilla hind tõusis USA põua ja Hiina nõudluse tõttu nelja aasta kõrgeima tasemeni. Kukkujate seas olid suhkur ja kohv, mis odavnesid kumbki vastavalt 14 ja 11 protsenti.

Nisuhinnad hakkasid kevadel tõusma

Selle aasta teises kvartalis hakkasid nisuhinnad Euroopas kiiresti tõusma. Sellele on kaasa aidanud nii Venemaa tootmise vähenemine, euro odavnemine ning ilmastikuga seotud probleemid. Eksporditurgude kitsast olukorda võimaldas leevendada tugev sisenõudlus.

Kevade alguses tabasid Lääne-Euroopat tugevad vihmahood, mis lükkasid külviperioodi edasi. Aprillis oli probleemiks aga liiga kuiv ilm. Euro odavnes teise kvartali jooksul kokku 5 protsenti, mis muutis Euroopa nisu teiste ostjate jaoks odavamaks. Maailma nisuvarud on ÜRO prognooside kohaselt langemas, mis viimati juhtus 2012/13 hooajal.

Sellegi poolest vähendasid analüüsifirmad ja teised organisatsioonid järjepanu Euroopa nisuekspordi prognoose. Venemaa toodang on tänavu tunduvalt vähenenud, aga eelmisest aastast on alles suured varud, mida aktiivselt müüakse. Kokkuvõttes jäid peale siiski hinnatõusu toetavad faktorid.

Euroopa toidunisu hind tõusis poole aastaga kokku 13,7 protsenti, 180,75 euroni. Juuli alguses käis hind vahepeal ka 190 euro juures.

Rapsiseemnete turg püsis samal tasemel

Õliseemnete turg püsis kogu poolaasta vältel sisuliselt samal tasemel. Mõjutajateks olid eelkõige ilmaprobleemid, biokütuste poliitika ning kaubandussõda. Ühelt poolt pakkus euro odavnemine turgudele tuge, teisalt võivad kaubandussõja arengud õliseemnete turgu edaspidi negatiivselt mõjutada. Lisaks sellele on paljud töötlejad eelistanud madala hinnataseme tõttu rohkem sojat.

Poole aasta lõikes kallines rapsiseemnete hind 0,2 protsenti, 358,2 euroni tonnist.

Piimaturul näha taastumist

Piimaturul läks teise kvartali alguses hästi – Global Dairy Trade oksjonil olid hinnad kallinemas ning tõusma hakkas ka Euroopa turg, millele on kaasa aidanud ülemaailmse nõudluse kasv.

Mai esimeses pooles aitas Euroopa piimahindadel tõusta kehv ilm, mis piiras tootmist. Lisaks sellele on üldiselt nõudlus kasvanud pakkumisest tunduvalt kiiremini, mis on viinud hinnad uuesti kasvutrendi.

Näiteks märtsis kasvas globaalne piimatootmine aastases võrdluses vaid 1 protsendi. Analüütikud usuvad, et see on tase, mida on vaja turgude tasakaalustamiseks. On küllaltki tõenäoline, et piimaturu madalpunkt on seljataha jäänud. Nõudluse poole pealt on suurt tuge pakkunud Hiina, kus ostmine on muutunud aktiivsemaks.

Tõsi, juuni lõpus hinnatõus peatus, sest Uus-Meremaa tootmine taastus oodatust kiiremini. Kokkuvõttes kallines kooritud piima pulbri hind Euroopas 5,2 protsenti, 1523 euroni tonnist.

Kohv ja puuvill tõusid tublisti

Kakao hinnad hakkasid teise kvartali alguses kiiresti tõusma, sest Euroopa töötlejad jahvatasid toorainet usinalt.

Esimeses kvartalis jahvatati regioonis kokku üle 358 000 tonni kakaoube, selgub Euroopa Kakao Assotsatsiooni andmetest. Tegemist on kõigi aegade tugevaima aasta algusega. Eelmine rekord pärineb 2011. aastast.

Mai alguses hakkasid hinnad tootmisootuste suurenemise tõttu langema. See kasvatas omakorda aga nõudlust ning juuni keskel toimus uuesti suur hinnatõus, millele aitasid kaasa ka tootmisega seotud probleemid.

Puuvilla hinnad tõusid juuni alguses USA põua ja Hiina nõudluse tõttu nelja aasta kõrgeima tasemeni. Tõsi, kuu lõpus hakkasid hinnad uuesti kukkuma – suuresti oli tegemist tehnilise korrektsiooniga. Aasta algusega võrreldes tõusis puuvilla hind 15 protsenti ja nael maksab 85 dollarisenti.

Suhkur ja kohv odavnesid

Suhkru hind kukkus tublisti, sest Lõuna-Brasiilias algas uus suhkrutootmise hooaeg suurte mahtudega.

Etanooli hinnad on püsinud kõrgel ja turuosalised arvasid, et suhkru asemel toodetakse roost rohkem etanooli. Nii see aga ei läinud. Tootjad on madalate hindade tõttu ka surve alla sattunud.

Suhkur odavnes poolaasta jooksul kokku 14 protsenti ja tonn maksab 339 dollarit.

Kehvemini läks ka kohvil, mille hind langes 11 protsenti, 112 dollarisendini naelast.

Lõhe on järjest kallim

Teises kvartalis tõusid uue rekordini ka lõhehinnad, sest nõudluse kasv on olnud väga kiire. Turgu kitsendas ka pakkumise pool, sest 2016. aasta oli lõhetootmises väga kehv ning taastumine võtab aega oodatust kaugem.

Sellel aastal on vesi Norras külmem olnud, mis tähendab, et kalad sõid vähem ning olid kasvult väiksemad. Tšiili farmerid võtsid kalu varem veest välja, sest kardeti toksiliste vetikate levikut.

Poole aastaga tõusid lõhehinnad umbes 50 protsenti, 75 Norra kroonini.

Nafta kallinemine tõstis bensiini hinda

Apriilis tõusid nafta hinnad enam kui kolme aasta kõrgeima tasemeni, mille põhjustas dollari odavnemine ning ülepakkumise vähenemine. Alates sellest on naftahinnad saavutanud järjepanu uusi tippe.

Kallinemist ei ole eriliselt takistanud ka asjaolu, et Ühendriikide kildanafta tootjad on usinalt oma tootmist laiendamas. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) prognoosib, et USAst saab selle aasta lõpuks maailma suurim naftatootja.

„Praegu toimub väga kiire transformatsiooni – kui varem oli ülepakkumine, siis nüüd on defitsiit ja varude vähenemine uus reaalsus,“ ütles investeerimisfirma Ashburton Global Energy Fundi juht Richard Robinson aprilli lõpus.

Brenti toornafta hind tõusis poole aastaga 78,4 dollarini barrelist. WTI kallines 21 protsenti ja barrel maksab 73,26 dollarit. Bensiini maailmaturu hind kallines 19,5 protsenti, 736 dollarini tonnist.

OPEC otsustas suve alguses tootmiskärpeid piirata, aga turge see ei morjendanud, sest toetavaid faktoreid on küllaga. Näiteks Venezuela päevane naftatootmine on langenud majanduskriisi tõttu rohkem kui miljoni barreli võrra. Lisaks sellele on USA kehtestanud Iraanile sanktsioonid, mis piiravad nende tegutsemist eksporditurgudel. Globaalse majanduskasvu paranemine aitab aga nõudlust tõsta.

Autor: Mait Kraun, kaasautor

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960