Fotod: KEVILI põllumehed väisasid Moldovat

REIS: KEVILI põllumehed väisasid Moldovat
REIS: KEVILI põllumehed väisasid Moldovat

Mõned päevad peale jaanipäeva viis reisipisik ja huvi uudsete sihtkohtade järgi seltskonna KEVILI liikmeid Moldovasse. Reisiga ühines ka taimekaitsetootja Bayer. 27. juunist kuni 2. juulini kestnud reisi mahtus palju põllumajandust ja külaskäike mitmetesse kohalikesse põllumajandusettevõtetesse, kui ka Moldova looduse ja kultuuri ning igapäevaeluga tutvumist.

Moldova riigi pindala on 34 000 km2 – pindalalt küll väiksem kui Eesti, kuid elanikkonna tihedus on 117 in/km2 (Eestis 20 in/km2). Moldova püüab 2018. aasta reformidega vähendada valdade arvu, praeguselt 900-lt parimal juhul 350-ni. Elanike arv on viimase 20 aastaga drastiliselt langenud, umbes 4 miljonilt 90-ndatel kuni 3 miljonini viimastel aastatel. Riiklikud näitajad on küll 3 miljonist suuremad, kuid arvestades, et paljudel moldaavlastel on Rumeenia kodakondsus ja Euroopa Liiduga ühinemine 2014. aastal avas võimaluse Euroopas viisavabalt viibida, on paljud kodanikud riigist lahkunud. Arvatakse, et kõige rohkem on Moldovast liikumine olnud Venemaale - umbes pool miljonit inimest.

Pisut Moldova ajaloost

1991. aastal määras iseseisev Moldova riigi keeleks rumeenia keele ja mindi üle kirillitsast ladina tähestikule, kuid 1994. aastal sai riigikeeleks jälle moldova keel, aga ladina tähestikuga – nii on see ka praegu põhiseaduses. Vene keel omab riigis rahvusvahelise suhtluse keele staatust. Kas moldaavlastel ja rumeenlastel on erinevusi peale selle, et üks elab Rumeenias ja teine Moldovas? Seda on raske selgeks teha ja ilmselt põhiline vahe on selles, et rumeenlane vene keelt ei oska, aga enamus moldaavlasi räägivad vene keelt väga hästi. Huvitav fakt on veel see, et romaani keelerühma kuuluv rumeenia keel on itaalia keelega väga sarnane, mistõttu paljud moldaavlased on läinud tööle Itaaliasse.
Moldova on ajalooliselt olnud mitmel viisil seotud Rumeeniaga, sealt ka mõjutused rahvuskeelele. NSVL ajal oli Moldova edukas - varustas tervet liitu veini, puuviljade, nahktoodetega. Suureks hoobiks oli Moldova jaoks 1985. aasta kuiv seadus, mille järgselt 210 000 hektarist viinamarja istandustest jäi järgi vaid 80 000 hektarit.
Pärast NL lagunemist kolis enamus venekeelsetest Moldova elanikest Transnistriasse, mis on väike tunnustamata riik Moldova ja Ukraina vahel. Transnistrias elab ca 500 000 elanikku – 30% neist on venelased, samas kui Moldovas üldse elab ca 6% venelasi. Transnistria metallitööstust ja tuntud konjakitehast valvavad 70 Vene tanki. Moldovas pole ühtegi.
Gagauusia on gagauuside rahvuslik autonoomia alates 1994. aastast ning asub Moldova lõunaosas. Enne seda olid gagauusid 1990. aastal välja kuulutanud Gagauusi Vabariigi. Türgi juurtega gagauusid peetakse venemeelseteks. 2014. aasta Gagauusias toimunud referendumil 98% hääletanutest ei pooldanud Moldova EL-ga liitumist. Euraasia tolliliiduga liitumist pooldas 99%. Kuigi gagauusid pidavat Türgi keelerühma kuuluvat gagauusia keelt rääkima, ei märganud reisi ajal ühtegi gagauusia keelset silti.

Moldova majandus ja põllumajandus

Moldova on tõenäoliselt kõige vaesem riik Euroopas. Nominaalne SKT elaniku kohta on Eesti omast 10 korda väiksem. 22% moldaavlastest elavad vaesuse piirist madalamal. Üle poole elanikest elab linnades ning majanduslikult aktiivsed on samuti umbes pool elanikkonnast – 1,3 mln inimest. Suurem osa on hõivatud põllumajanduses – 32% ehk 390 000 inimest, ning Moldova SKP-st 40% moodustab põllumajandus. Töötusmäär on 4,1%. Keskmine brutopalk 2017. aastal oli 284 eurot, põllumajanduses 200 eurot, tööstuses ja ehituses 300 eurot. Tulud välismaalt moodustasid 2016. aastal 16,5%.
Põllumajandustoodangu tootjatest moodustavad põllumajandusettevõtted 37%, farmid 20% ja eramajandid 43%. 61% maast kuulub kooperatiividele, 25% on perefirmade käes. 75% Moldovast on must muld. Põllumajandusmaad on 1 533 tuh. ha, sellest 936,6 tuh. ha on teravili. 2017. aastal toodeti 3 355 000 t teravilja, sellest 1 251 000 t nisu, 249 000 t otra, 1 773 000 t maisi, 69 000 t ube.
Keskmised saagikused kultuuriti 2017. aasta seisuga on nisul 3-4 t/ha, odral 3-4 t/ha, rapsil 2,5 t/ha.
Moldova keskosas on rapsi ja teravilja viljelemist vähe, kuna maastiku künklik reljeef seda ei soosi. Suurimad teraviljakasvatajad on Moldova põhjaosas, riigi keskosas on palju viinamarjaistandusi ja viljapuuaedu: õun, ploom, murel, kirss. Suured päevalilleväljad kolletavad mitmel pool.
Maad ei müüda välismaalastele ja riik on jaganud maa väiksemateks aladeks elanike vahel, kuid kuna paljud elavad välismaal, seisab palju maad ka niisama söötis ja kasutamata. Põllumaa renditakse ja üritatakse koondada väikesed alad suuremateks põldudeks.

KEVILI külas Moldova põllumajandusettevõtetel

Külaskäigud Moldova põllumajandusettevõtetesse olid muidugi reisi ühed oodatuimad – ikka ja jälle käiakse ju võõrsil vaatamas, mismoodi ametivennad sealkandis toimetavad. Moldova põllumajandus pakkus nii ahhetamist kui ka äratundmist ja nostalgiat.
Esimene külastus viis reisiseltskonna Moldova keskosas paikneva ettevõtte „We TRADE Agro“ Rogojeni elevaatorisse, mille tootlus on 1000 t päevas ning vastuvõetav maksimaalne koormus on 50 t tunnis. Elevaatoril on sarnaselt KEVILI Roodevälja ja Rõngu elevaatoritele ka olemas oma labor. Teravilja vastuvõtt toimub lisaks ka rongivagunitest - üheaegselt saab vastu võtta 12 rongivagunitäit vilja. Elevaatori täitmine toimub vajadusel 24 h ning vastu võetakse vilja maksimaalse niiskusega 16 %. Riikliku toetust saab elevaator taotleda vaid uue tootmistehnika soetamiseks.

Teine põllumajanduspäev möödus Moldova lõunaosas, autonoomses Gagauusias, kus külastati Tomai põllumajanduskoperatiivi ja Aur Alb nimelist elevaatorit. Koperatiivi 1500 ha suuruses ettevõttes on täna tööl 18 inimest, kelle kuupalk on ca 300-400 eurot. Kombainerid, kes hooajal koguaeg ametis, saavad kuus 1000 eurot. Tehnika oli üllatav, kuna kaasaaegne Lääne tehnika oli peamine – õuele vaadates tundus enamlevinud mark olevat CLAAS. Traktori kasutusiga on neil keskmiselt 3 aastat, kuid on ka 20 aastaseid „vanureid“. Keskmine teraviljasaagikus on vahemikus 4-4,5 tonni hektarilt ning talivilja väetist hakatakse andma kevadel väga varakult otse lume peale. Oma piiritusetehas ja veinitehas on ettevõttele lisaks, nii tootmise mitmekesistamiseks ja saaduste väärindamiseks, kui osaliselt ka riskide maandamiseks. Teravilja pindalatoetust Gagauusias ei ole, toetust saab ainult tehnika jaoks, kusjuures tehnika ja masinate ostuks ja investeerimiseks annab riik 20% toetust ja Gagauusia 5 aasta jooksul kuni 30% lisaks. Toodangust oder läheb Aasiasse, Aafrikasse ja Egiptusesse ning rapsi müüvad Pakistani.
Tõeline hiiglane oli ettevõte Transoil Group, mis asutatud USAs ning mille omanikud on väidetavalt Vene oligarhid. Nende omanduses on piirkonnas 14 elevaatorit võimsusega kuni 750 000 tonni vilja. Ca 75% Moldova teravilja eksportkäivest liigub läbi Transoil terminali. Suurtest mastaapidest rääkides, siis antud ettevõttel on 30 000 ha põllumajandusmaid rendis. 2014. aastal said nad Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupangast 25 mln. USD. Külastatud Aur Alb elevaatori maht kokku oli 85 000 tonni ning peamiselt kasutusel nisu jaoks.

Lisaks külastati õlitehast, kus võetakse vastu teravilja, maisi ja päevalilleseemneid, millest tehas toodangut teeb. Kuivatamiseks kasutavad nad gaasi asemel biokütust, milleks on päevalille seemnete kestad. Gaasiga võrreldes on sedasi kaks korda odavam kütta. Katlasse kulub vastavalt tehase töökoormusele igapäevaselt 25-27 tonni päevalille seemnekestasid. 50% seemnekestadest kasutavad enda katlas ja 50% kestadest teevad müügi eesmärgil pelletiteks. Töötajaid on õlitehase palgal on 300 inimest, kelle keskmine palk on 400 dollarit. Töötajatele on rajatud oma tervisekeskus ja spordikeskus, mis on Moldovas absoluutselt ainulaadne.
Viimane külastus reisi lõpupoole oli Sprinceana Nicolae farmi, kus toimetamas peremees koos oma 4 pojaga ning palgal on abitööjõuna põllul kui laudas veel 12 inimest. Pere-ettevõtted tegutsevad Moldovas sarnaselt meile, tehes palju tööd ära just pereringiga. Perepojad-tütred käivad ka ülikoolis ja kodutalust kaugemal elu nautimas, kuid vajadusel löövad alati kõik käed külge. Ka peremees ütles, et palju lootust tulevikuks ongi just järeltulevatel põlvedel. Murekoht on muidugi, et minnakse palju ka mujale paremat tööd ja teenistust otsima, näiteks Rumeeniasse, ning kui küsida, kuidas rahvas võiks regiooni püsima jääda, on vastuseks, et toetused võiksid olla samasugused nagu mujal Euroopas.
Põllumajandustehnika soetamisel, kariloomade ostul ja farmi ehitusel on põllumehel võimalik riigilt taotleda toetust. Siiski selgitas peremees, et ollakse aastast 1989 pidevas laenurattas. Põllumaa hind on teinud suure hüppe paari aasta tagusest hinnast 500 EUR/ha tänase hinnani 3000 EUR/ha. Maad ostetakse jätkuvalt, kui ainult keegi müüks. Keskmine traktoriliisingu kestvus on 5 aastat.
Peamiselt viljeletakse selles ettevõttes talivilju – rapsi külvatakse augustis, talinisu septembris. Parimad saagid võivad küündida teraviljal kuni 8-9 tonnini hektarilt. Väetist antakse sõltuvalt kultuurist 400-500 kg/ha. Künd on au sees ja nüüd on hakatud katsetama ka otsekülvi. Peremehe mõtted olid, et vähemalt iga 5 aasta tagant võiks põllul otsekülv end õigustada. Aga ader peab majapidamises olema!
Loomakasvatus on keerulises olukorras peamiselt seetõttu, et tööjõudu napib. Püütud on läbi loomakasvatuse ühingu jalgu alla saada, kuid peagi selgus, et algselt loodetud ühistutoetust siiski riik ei anna. Siiani toimetavad nad selles farmis ka väikese piimatööstusega, kust pastöriseeritud piim läheb nii pakendatud kujul poodidesse, kui ka poodides asuvatesse automaatidesse.

Kultuur ja vein

Võõrsil külas käies ei puudu kunagi reisiprogrammist kultuuriväärtused ja kohalikud märjukesed ning hõrgutised. Erilist äramärkimist väärib Milestii Mici nimelises külas asuv samanimeline veinikelder. See oli tõeliselt muljetavaldav külastus, sest tegemist on väidetavalt suurima veinikeldriga maailmas ning mis 2005. aastal registreeriti Guinessi rekordite raamatus kui maailma suurim kvaliteetveinide kogu – kokku on neil 1,5 mln veinipudeli kollektsioon. Üle 70% ladustatud veinidest on punased, 20% valged ja ca 10% on dessertveinid. Veinikeldri väärtuslikumateks veinideks peetakse veine, mis toodeti aastatel 1973–1974 ja mille pudeli hind küündib peaaegu 500 euroni. Veinikeldrina on kasutusel 55 km vanu lubjakivi kaevanduse käike, mis asuvad 30-80 m sügavusel maa all. Milestii Mici on riigi omandis ja kokku on seal 260 ha istandusi ja hallatavat ala. Muuhulgas rendib Mile?tii Mici veinikelder asjasthuvitatutele veinide hoidmiseks riiuleid ka välja. Kohalikud teadsid rääkida, et Moldova veine müüakse ka Eestis, nii et tasub poelettidelt otsida.
Lisaks jõuti reisi päevade jooksul veel külastada ka kloostreid, teisi veinimõisaid, külasid ja linnu. Kohtuti paljude kohalikega, kelle kohta saab öelda, et külalislahkus on moldaavlastel veres. Eks muidugi küsiti palju ka Eesti elu-olu ja põllumajanduse kohta ning ega meiegi seltskond küllakutsega kitsi polnud! Reisil oli saatjaks päike ja tagasitulles võttis iga reisil osalenu endale tükikese Moldovat kaasa – südamesse.

Reisimuljed panid ühiselt kokku põllumeeste ühistu KEVILI, giid-tõlk Jekaterina Maadla ja Bayer

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised