Olav Kreen: Andke Eesti põllumehele veel soodsat laenu ja ta teeb imesid!

Olav Kreen
Olav Kreen

„Eesti põllumehi on nii kaua nöögitud, et minu meelest on nad lausa kangelased, et üldse veel olemas on,“ lausub Virumaa teraviljakasvataja Olav Kreen.

Mehe sõnul on hoolimata tänavusest põuast põllumeeste elu paranemas. „Päike on tulnud meie õuele, mis sest, et kord on vihmad ja siis ikaldab. Me ei pea enam protestima, sest valitsus kuulab meid. Andke Eesti põllumehele veel soodsat laenu ja ta teeb imesid,“ sõnas ta intervjuus ajalehele Pealinn.

2015. aastal sõitsid talunikud traktoritega Toompeale meelt avaldama, järgmisel aastal aga olid nad sunnitud oma piimalehmad tapamajja viima ja jagasid Toompeal protestiks tasuta piima. Protestid kõlasid aga toonase valitsuse kurtidele kõrvadele. Põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu esimees Kreen kinnitab, et praeguse valitsuse ajal on olukord muutunud paremaks. „Põllumees ei ole enam ühiskonna paaria. Pole vaja enam protestida,“ selgitas Kreen lisades, et näiteks Eesti põllumehe masinapark on isegi parem kui Soomes. „Me saame oma probleemidele tähelepanu läbi rääkides ja valitsus kuulab meid. Kui toimusid protestid, siis põllumeest ei kuulatud ja see oligi ainuke viis saada tähelepanu. Viimased paar aastat tunneb ka Eesti põllumees, et ta on väärtuslik ja teda kuulatakse. Päike on tulnud meie õuele, mis sest, et kord on vihmad ja siis ikaldab. Andke Eesti põllumehele veel soodsat laenu ja ta teeb imesid!

20 miljonit, mille valitsus hiljuti põllumeestele mõeldud laenudeks andis, aitab vältida Kreeni hinnangul asjatuid pankrotte. „Sellest on palju kasu ja see välistab paljude jaoks ilmast tingitud lõpetamisohu“ kostis ta. „See parema intressiga laen aitab, et põllumees ei satu nii kergesti võlalõksu, see aitab kivi kaela panemisest välja. Ja aitab välja lisaks suure hulga loomakasvatajaid, kel pole praegu sööta ega raha, et sööta osta.“

Abi kulub marjaks ära, sest põllumehele on olnud väga ekstreemne aasta. „Mina ei mäleta oma eluajal nii kuuma ja kiiret kevadet ja seda, et vilja hakatakse lõikama juba juuli viimastel päevadel,“ selgitas Kreen. „Praegu oli meil 6. augustiks pool viljast juba käes. Ühest talivilja seemnest peaks tulema kolm kuni seitse kõrt, aga kuna oli kuiv, tuli igast seemnest tuli üks-kaks kõrt. Ja ongi üle poole saagist läinud. Paistab tulema kahjumiga aasta küll. Tegelikult on juba kolmas ekstreemaasta järgemööda. Ilmastiku ebanormaalsus ongi muutunud tavapäraseks ehk siis uueks normaalsuseks. Õnneks jäime eelmisel aastal siiski plussi.“

Kreenile meeldib ka, et tänavu on ka Eesti valitsus hakanud põllumeestele maksma nii-öelda üleminekutoetust, mida eelmised valitsused ei teinud. „See on ka minu ettevõtte olukorda paremaks muutnud,“ kostis ta. „Praeguse valitsusega oleme seega paremas olukorras kui kunagi varem.“

Loe pikka intervjuud Pealinna portaalist.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised