Uued viljad põllult potti

Spelta toitude õpituba
Spelta toitude õpituba

2018. aasta augustikuuga lõpeb Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projekt "Tervislikud vähelevinud teraviljad" (Healthy Minor Cereals), kus ka Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) osales. Viie aasta jooksul on tänu sellele projektile veidi suuremat tähelepanu pööratud kaera, rukki ja speltanisu kasvatamisele ja kasutamisele.

Kui kaera ja rukki kasvatus ja kasutus on eestimaalastele vägagi tuttav, siis speltanisu oma paarikümneaastase Eestis levimise ajaga on veel suhteliselt uus teravilja liik.

Speltanisu on meile teada-tuntud saianisu üks sugulastest. Kui nisu botaanilisel perekonnal on ligi 20 alaliiki, siis saianisu ja speltanisu on ühed nendest.

Speltat on Eestis viimaste aastate jooksul kasvatatud ca 250-1500 ha. Olenevalt turustamise võimalustest. Kuid kui me otsime speltast valmistatud tooteid oma poelettidelt, siis neid on meil veel vähe. On küll võimalik osta erinevaid spelta jahusid ja helbeid, kuid valmistoodangut leida ei ole. Samas on speltanisu mõnede mineraalide, vitamiinide ja aminohapete poolest rikkam kui tavaline saianisu (Karl Schmitz "Spelt - a grain for the future." https://www.cfm.com.gr/pdfs/Schmitz-Dinkel-Vortrag-EN1.pdf). Kuigi spelta proteiini ja kleepevalgu sisaldus on kõrge, on see kleepevalk ehk gulteen veidi pehmem kui tavalisel nisul ja seepärast ei saa sellest saia küpsetada päris samamoodi kui meile tuntud saianisust. Samas võib veidi pehmem gluteen olla meile kergemini seeditav.

Et spelta tarvitamist inimestele tutvustada, organiseeris ETKI eelnimetatud projekti raames kaks spelta toitude õpituba. Sest milleks vilja kasvatada, kui meie perenaised ei oska seda kasutada. Spelta toitude õpitoad toimusid Jõgeva vallas Vaiatu kogukonnaköögis ja Väike-Maarja vallas Kotli maja kogukonnaköögis. Õpitoa viisid läbi spelta toitude valmistamises kogenud perenaised Kadri Kopso ja Triin Kaljuvee-O'Brock. Kui me õpitoa teemadel aru pidasime, siis jõudsime järeldusele, et spelta ei ole mitte ainult saia küpsetamiseks vaid sellest, ja ka teistest teraviljadest, võib tegelikult valmistada palju erinevaid roogasid.

Mõlemas õpitoas osales kümmekond huvilist. Ja ega väga palju rohkem naisi ja ka mehi ju ühte kööki ühe pliidi juurde ei mahugi. Osalejad said spelta toitude õpitoas nii toitu valmistada, kui ka ülevaate speltast kui teraviljast, selle ajaloost, kujunemisest ning ka sordiaretuse küsimustest. Toiduvalmistamise õpitoas ei saa vaid teooriat käsitleda. Ikka tuleb ise koos juhendajatega toidud valmis teha ning ka lõpuks peaproov läbida st toidud ära süüa. Alles siis on pilt selge, et kas edaspidi tasub selle toorainega edasi kogemusi omandada ja oma perele või ka suuremale rahvahulgale toite valmistada. Ja tundub, et õpitoas osalejatele jäi spelta pisik külge küll. Uskumatu kui palju erinevaid toite on võimalik ühest teraviljast teha - lisaks rullbiskviidile valmistati speltotot, spelta vahtu, plaadisaia, pehmeid vahvleid. Juhendajatelt saadud väikeses retspetikogumikus aga jäid oma järgiproovimise järge ootama veel pannkoogid, muffinid, kuklid, küpsised. Neid saavad õpitoas osalenud juba omal käel proovida valmistada.

Rääkisime õpitoas ka valge jahu ja täistera jahu erinevustest. Inimesed on harjunud küpsetamiseks kasutama valget püülijahu. Kuid püülijahu jahvatamisel eemaldatakse tera kest ja idu ja sellega seoses ka palju erinevaid vitamiine, kiudaineid, mineraalaineid jne, mis just kesta ja eemaldatava klii fraktsiooni jäävad. On aga üks number, mida valget jahu kasutades suuremana saame näidata - sisse söödud kalorite kogus. Seepärast tasub toiduvalmistamisel rohkem kasutada täistera jahu, nii saia- kui speltanisust toitu valmistades.

Kaarli talus valmivad mahedalt kasvatatud speltanisust erineva jämedusastmega jahud ja perenaise Kadri Kopso sõnul sobivad need erinevate toitude valmistamiseks. Jämedast jahvatusest on näiteks hea teha putru (putru ja sellest tuletatud toite saab muidugi ka spelta kruupidest), peenjahvatusest biskviiti, sõre jahu on aga sobilik küpsiste ja murenevate kookide valmistamiseks. Kadri on kogenud, et nisujahu saab absoluutselt igal pool speltaga asendada. Ta ise on viimased seitse aastat ainult spelta jahu toidutegemiseks kasutanud.

Spelta õpitoa sisulise osa viisid läbi Kadri Kopso Kaarli talust, hea ja tervisliku toidu väärtustaja Triin Kaljuvee O'Brock ning Eesti Taimekasvatuse Instituudi nisuaretaja Reine Koppel. Õpitoa läbiviimist rahastas EL projekt "Tervislikud vähelevinud teraviljad".

Reine Koppel
Eesti Taimekasvatuse Instituudi nisuaretaja

 

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised