Eesti farmid hävitanud seakatk jõudis Hiina

Siga
Siga

Seakatku tõttu on Eestis suletud sadu seafarme, kuid sel aastal pole enam katkujuhtumeid olnud. Küll aga on kiire levikuga katk jõudnud Hiina, mis on maailma suurim sealihatootja.

Läänemaal asuva seafarmi omanik Ott Saareväli rääkis The Guardianile, kuidas alustab loomapidamisega uuesti algusest, sest eelmise aasta septembris diagnoositi tema farmi loomadel seakatk. Kuigi katk leiti vaid ühest farmi osast, tuli tal kohe tappa kõik 7000 siga.

„Me ei tea, kuidas katk siia jõudis, meil on väga ranged abinõud,“ rääkis Saareväli. „Võib-olla tuli see mingi veoautoga kuskilt teisest farmist. Aga kui leiad kas või ühe nakatunud sea, peavad kõik minema,“ nentis ta.

Nädala ajaga tuli talupidajal tappa kõik sead. „See oli emotsionaalselt meile kõigile väga raske. Kõige hullem oli see vaikus pärast viimase sea tapmist. Seafarmid on lärmakad kohad, aga siis valitses siin täielik vaikus,“ rääkis ta.

Eestis on pidanud uksed sulgema sajad seafarmid

Kui paljud Eesti suuremad farmid on suutnud katku eemal hoida, siis väiksemad talupidamised on valusalt lüüa saanud: kui 2014. aastal oli Eestis 920 seafarmi, siis nüüd on alles 125.

Kuigi sel aastal ei ole kodusigadel Eestis enam katku leitud, rõhutavad siinsed ametnikud, et riigi väiksus aitab abinõusid paremini selgeks teha ja kasutusele võtta. Poolas või Saksamaal on see palju raskem. Eesti talunikud teavad, et isegi väike eksimus võib katku uuesti ellu äratada.

„Oleme väga mures oma naaberriikide pärast,“ ütles Eesti Veterinaar- ja Toiduameti nõunik Maarja Kristian. „Näiteks meil on piir Venemaaga, aga meil ei mingit infot, mis seal toimub, milline olukord seal seakatkuga on. Me ei oska ennustada, mis edasi saab. Metssead paljunevad väga kiiresti – ma kardan, et see haigus on meiega igavesti,“ ütles ta.

Ülikiire levik paneb paljud lähiriigid muretsema

See ei ole esimene kord, kui seakatk on Euroopat rünnanud. 1957. aastal levis seakatk Portugalis, väidetavalt sai see alguse nakkust sisaldanud lennukitoidust, mille ülejääke Lissaboni lennujaama lähedal seasöödaks anti. Katk levis Hispaaniasse ja Prantsusmaale ning alles 1990. aastatel sai öelda, et see on täielikult kadunud. Lõuna-Hispaanias hävitati palju traditsioonilisi sealautu ja ehitati asemele moodsad, kust oli lihtsam katku eemal hoida. Rakubioloog Linda Dixon ütles, et katkust lahti saamiseks astuti tollal tõesti väga suuri samme.

Ka seekord on abinõud suured, kuid katk on levinud palju kiiremini. Kõnealune puhang sai alguse 2014. aasta jaanuaris Kesk-Euroopas, kui esimesed episoodid said kirja Leedus. Järgnesid Poola veebruaris, Läti ja Eesti juunis ning septembris. Samuti on katk levinud Tšehhi, Rumeeniasse, Ungarisse. Katkuteade on tulnud Venemaalt, Ukrainast ja Moldovast ning viimastel nädalatel Hiinast, kust pärineb rohkem kui pool kogu maailma sigadest. Hiinast tuleb kaks korda nii palju sigu kui Euroopa Liidust ja viis korda rohkem kui USAst.

Saksamaal on talunikud teinud üleskutse tappa 70% metssigadest, keda on seal sadu tuhandeid. „See teeb katku kontrollimise raskemaks. Aga kui juba on nii palju metssigu, on seda populatsiooni raske vähendada, sest nad paljunevad palju,“ ütles Dixon. „Nad on väga hea levialaga ja nad ka ujuvad hästi,“ märkis ta.

Taanis, mis on suur sealiha eksportija, on plaanis ehitada tara Saksamaa piirile, et takistada sealsete metssigade pääsu riiki. Taani Veterinaar- ja Toiduameti esindaja Sisse Berg Wulff ütles, et tegelikult on vaid aja küsimus, enne kui katk Taani jõuab. See aga läheks riigile tema sõnul maksma üle 1,3 miljardi euro.

Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni esindaja Matthew Stone on mures, et katk on jõudnud Hiina. Esimene info selle kohta tuli 1. augustil, pärast seda on teade tulnud veel kolmest asukohast. Seakatkuhirm ja samuti mure USA tollimaksude pärast on pannud sea hinna Hiinas langema.

Kuigi inimestele katk ohtu ei kujuta, siis sigadele on see sageli surmav. Kuna ei ole head ravimit või vaktsiini, peavad farmerid panustama ennetusse. Kui aga haigus on saabunud, ei jää üle muud kui leviku peatamiseks kogu seakari tappa. Nii 2016. kui ka 2017. aastal on katku tõttu tapetud üle 300 000 sea.

Haigus levib ainult kontakti kaudu, kuid viirus on tugev ja püsib näiteks külmutatud lihas elujõulisena kuni 1000 päeva. Samuti hoiab ta end kaua nakkusohtlikuna ka tarade, jalatsite, riiete, pinnase jne peal. Üks katkujuhtum sai alguse isegi piknikust maha jäetud vorstist.

Äripäev AS

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised