Viljandimaal avatakse Baltimaade esimene põllumajanduslik biometaanijaam

Homme, 7. septembril kell 11.00 toimub Viljandimaal Koksvere külas Baltimaade esimese põllumajandusliku biometaanijaama pidulik avamine, mille toodang läheb 100% transpordis tarbimiseks Eestis.

Viljandimaale Koksvere külla Biometaani OÜ rajatud Siimani biometaanijaam on Euroopa ühele kõige kaasaegsemale tehnoloogiale rajatud biometaani tootev jaam. Tegemist on esimese põllumajandusliku biometaanijaamaga, mille toodang läheb 100% transpordis tarbimiseks.

Koksveres asuv Siimani biometaanijaam toodab ainukesena biometaani lehmade lägast, silost ja sõnnikust. Biometaanijaamale annavad tooraine Mangeni farmi lüpsilehmad. Ühes aastas kasutatakse ära 81 000 tonni läga, 5000 tonni tahesõnnikut ja 5000 tonni silo.

Biometaani OÜ tegevjuht Ahto Oja sõnul on tegemist biometaani sektori arengut silmas pidades igas mõistes märgilise tähtsusega projektiga. Projekt toetab sektori arengut ning kodumaise taastuvkütuse sõidukites kasutamist. Teisalt on Eesti eesmärk saavutada taastuvatest allikatest pärit kütuste osakaaluks transpordis 10% aastaks 2020, siis biometaan on üks viis taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamiseks. „Näitena omavalitsuste huvist just bussitranspordis biometaani kasutusele võtta näitavad mitme linna otsused nagu Tartus ja Pärnus tehtud valikud, kus enamus ühistranspordist kasutavad metaankütuseid. Põhjuseks on puhtam linnaõhk, enam tervelt elatud aastaid (ehk õhusaastest vähenemisest haigestub inimesi vähem) keskkonnasäästlik mõtlemine ja soodsam kilomeetri hind. Rootsis 12 linna bussid kasutavad kütusena nende linnade biojäätmetest tehtud biometaani, Eestil on pikk tee minna, aga algus on tehtud.“

Eesti biometaani potentsiaalne kogus on võrdne imporditava maagaasiga koguse aastase tarbimismahuga. Täna on Biometaan OÜ suutlikkus toota ligi 1,5 miljonit normaalkuupmeetrit (Nm3) biometaani, mis on kütteväärtuselt samaväärne 1 500 000 liitri bensiiniga. „Eesti biometaani tootmise potentsiaal on 380-450 mln Nm3 aastas, ehk tooraine ja olemasolevate tehnoloogiatega on võimalik asendada kogu Eestis tarbitav fossiilne imporditud vene päritolu torumaagaas kodumaise taastuvkütusega ehk biometaaniga,“ kirjeldab Oja sektori võimalikku perspektiivi.

Biometaanijaama ehitus läks maksma üle 6,3 miljoni euro, millest Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetas projekti siseriiklikust keskkonnaprogrammist enam kui 2,6 miljoni euroga.

KIKi juhataja Veiko Kaufmanni sõnul on Siimani biometaanijaama avamine märkimisväärne, kuna see selle toodang on kodumaine ning demonstreerib lahendust, mis toimib mitte kuskil mujal, mingites teistes tingimustes, vaid just siin kohapeal. „Jaama avamine suurendab Eesti energeetilist sõltumatust, kuid vähem tähtsam pole ka keskkonnasõbralik aspekt, sest biometaan on palju keskkonnasõbralikum kui importkütused. Samuti on Siimanis rohegaasi tootmisel võimalik ära kasutada läga näol ressurssi, mis muidu läheks kaotsi ja reostaks kasvuhoone gaasina keskkonda.“

Biometaan OÜ on biometaani tootmisega tegelev Silikaat Gruppi kuuluv ettevõte. Silikaat Gruppi kuulub 31 Eesti omanikule kuuluvat ja kapitalile põhinevat ettevõtet. Vanim neist on Silikaat AS. Grupi ettevõtted on justkui läbilõige ühiskonnast, kus tegevusvaldkonnad ulatuvad põllumajandustootmisest kinnisvarahalduseni. Silikaat Grupi missioon on luua grupi ettevõtetele võimalusi arenguks oma tegevusvaldkonnas.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised