Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 11. september 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sügisene niide annab hea saagi, kuid on madalama kuivainesisaldusega

Taimestik teise aasta rohumaal 06.09.2018
Foto: Alltech Eesti
Tänavuse aasta söödavarumise põuaperioodile on viimaks järgnenud soodsamad ilmastikutingimused ja põldudel, kus ei ole olnud laialdasi põuakahjustusi saadakse eelolevatest niidetest veel märgatav osa puuduolevast põhisöödast.

Kuigi päevased temperatuurid püsivad täna veel kõrged tuleb arvestada siiski niitemassi madalama kuivainega ja piiratud närvutamisega.

Silo fermenteerumise tüüp ja lõpp-saadused sõltuvad paljudest faktoritest:

– fermentatsiooni juhtivad mikroorganismid;– fermenteerumiseks saadaval olev suhkrute kogus;– silo aeroobne iseloom (hapniku kogus);– ööpäevane temperatuur;– niitemassi kuivainesisaldus;– kasutatava silokindlustuslisandi tüüp.Tavapraktika järgi peetakse oluliseks, et silo võimalikult tiheda tallamisega eemaldada niitemassist maksimaalsel hulgal hapnikku, et kiirendada hapniku muundumist süsihappegaasiks.Alla 25 %-se kuivainesisaldusega silo toodab palju silomahlasid, kusjuures toodetava silomahla hulk on otseselt seotud:– niitemassi kuivaine (KA)sisaldusega (mida märjem silo, seda rohkem silomahla);– niitemassi hekslipikkusega (mida lühem hekslipikkus, seda rohkem silomahla);– kasutatav silokindlustuslisand (keemiliste lisandite kasutamine suurendab silomahlade produktsiooni).

Silo on mitmes mõttes nagu švamm
Foto: Alltech Eesti

Silo on mitmes mõttes nagu švamm – see sisaldab palju väikeseid poore, mis on täidetud kas hapniku või süsihappegaasiga. Kui niitemass on väga märg, siis need poorid täituvad silomahladega, mis asendavad gaase. Sellisel juhul muutuvad ka mikroorganismid, kes on sellistes tingimustes võimelised arenema, näiteks piimhappebakterid asenduvad klostriidiatega.

Kui toota madala KA sisaldusega silo, peab suurendama hekslipikkust ja vähendama tallamist.
Foto: Dr K. Shinners, Uni of Wisconsin

Optimaalse fermentatsiooni korral muundavad piimhappebakterid niitemassis sisalduva suhkru piimhappeks, kiirelt ja efektiivselt silo pH-d langetades, mille tulemuseks on hea söödavusega ja toitainerikas silo.) ja ebaühtlase söödaväärtusega silopallide tootmist.

Sileerumisel esineb kahte tüüpi klostridiaalset fermentatsiooni. Esmalt muundavad klostriidiad rohumassis sisalduva suhkru võihappeks ja seda samal ajal, kui soovitud piimhappebakterid toodavad piimhapet ja toimub esmane pH langus silos. Kui klostriidiad on kogu vaba suhkru ära tarbinud, hakkavad nad muundama piimhapet võihappeks, mille tõttu tõuseb silo pH ja energia-, seeduvuse- ja kuivainekaod on väga suured. Kõige halvemal juhul tekivad klostriidiate elutegevuse käigus biogeensed amiinid ja silo muutub söötmiskõlbmatuks.Klostriidiate arengut saab takistada kiire niitemassi pH languse tagamisega (pH <5) ja õhupooride vedelikega mitte sulgemisega. See tähendab, et kui toota madala KA sisaldusega silo, peab suurendama hekslipikkust ja vähendama tallamist. Rullsilo tootmise korral on oluline, et silopallid oleksid ladustatud püstiselt ja mitte üksteise otsa, et vältida vedeliku kogunemist alumistesse osadesse (vt joonist: Dr K. Shinners, Uni of Wisconsin

Kui silo kuivainesisaldus on alla 28% suureneb silomahla teke ja silomahlad vähendavad efektiivset fermentatsiooni. Kui lisaks sellele on ka temperatuurid madalad, mõjutab see veelgi enam fermentatsiooni efektiivsust. Jahedad temperatuurid ja niiske keskkond on ka oluliselt sobilikum just roisubakterite kasvuks, kui piimhappebakteritele. Sügiseses niitemassis muutub oluliselt bakterite looduslik kooslus – vajalike piimhappebakterite kahjuks.

Ka madala kuivainesisaldusega maisisilo tootmisel (KA <25%) tuleb suurendada hekslipikkust, et vähendada silomahlade osakaalu, ning tõsta ka niitekõrgust (kuni 40 cm), et mitte sileerida kõige enam roisubakteritega saastunud taimeosasid ja tuua hoidlasse mulda.

Põhilised punktid, mida madala kuivainesisaldusega maisisilo sileerimisel jägida:

• Tõsta niitekõrgust – vähendab mullaga saastumist ja klostriidiate osakaalu silos;

• Lisada hekslipikkust maisisilo puhul kuni 2,5 cm, et vähendada silomahlade tekkimist tallamisel;• Ära talla madala kuivainega silo liiga palju – liigne tallamine tekitab vee väljutamist taimedest ja suurendab silomahlade produktsiooni. ÄRA KASUTA KOMPAKTORIT;• Kasuta Sil-ALL MAIZE+FVA kindlustuslisandit maisisilol, et kiirendada fermentatsiooni keerulistes tingimustes.

Silo tallamine
Foto: Alltech Eesti

Silomahlad ja tallamine

Silomahlad moodustavad küllastunud silokihi, kus toimub täiesti erinev fermenteerumisprotsess.Klostriidiaterohke silo on:– loomale ohtlik; – madala söödaväärtusega;– madalama söömusega.

Peamised punktid madala kuivainesisaldusega rohusööda sileerimisel:

• Tõstke niitekõrgus kuni 10 cm, et vähendada klostriidiatega saastumise osakaalu ja sellega kaasnevat silo riknemist ja kadu. Iga kg niitemassi on arvel.• Madala kuivainesisaldusega silo vajab pH languseks rohkem hapet ja fermentastioon peab olema kiire, et langetada pH kiiresti alla taseme, mis ei ole sobilik klostriidiatele. • Tõsta hekslipikkust (5-7 cm-le), et vähendada silomahlade teket. • Ära talla niitemassi üleliigselt.• Kontrollige ja vahetage niiduki terad ka viimastes niidetes. • Taga parim võimalik silomassi katmine/kiletamine.

Silotootmise nõuandetelefon: 5052846

Head sügisest söödavarumist soovides,

Pilleriin Puskar

Alltech Eesti 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960