Hiina mõjutab kalandust järgmised kümme aastat

Inimtoiduks mõeldud kalapüügi puhul kasvu- ega langustendentsi aastatel 2018–2027 oodata ei ole.
Inimtoiduks mõeldud kalapüügi puhul kasvu- ega langustendentsi aastatel...

OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon) koostöös on valminud põllumajandussektori, sh kalapüügi- ja vesiviljelussektori prognoos aastateks 2018–2027, kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Maarja Purik.

Oluline muutus eelnevate prognoosidega võrreldes on toimunud Hiina kalandust puudutavas. Nimelt on Hiina Rahvavabariik oma XIII viisaastakuplaanis (2016–2020) seadnud eesmärgiks parandada kalandussektori tõhusust ja elujõudu. Seatud eesmärk mõjutab vesiviljelustoodangu mahtude ja püügikoguste vähenemist.

Vaatamata kalapüügitoodete hindade alanemisele vesiviljelustoodang kallineb

Turustatud kala, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete hinnad kallinevad aastatel 2018–2027 keskmiselt 2% aastas (joonis 1). Kalapüügitoodete hinnad mõnevõrra isegi odavnevad (u ?0,85%), kuid vesiviljelustoodang kallineb 2,3%. Kalaõli hinda mõjutab õliseemnetaimede turg; viimasest on saanud kalaõlile suur konkurent alates 2012. aastast. Kalajahu ja -õli hinnad on olnud alates 2013. aastast languses, kuid perioodil 2018–2027 on ette näha mõningast tõusu (u 2% aastas).

Toodang aastatel 1990-2020
Toodang aastatel 1990-2020

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodangu maht liigub tõusvas joones

Ennustatakse, et aastaks 2027 kasvab kalapüügi- ja vesiviljelustoodang 193 miljoni tonnini, mis teeb kasvuks u 1% aastas. Eelmisel vaatlusperioodil, aastatel 2008–2017 kasvas toodang 2,3% aastas (joonised 2 ja 3). Toodang kasvab peamiselt vesiviljelustoodete tootmise najal – see suureneb 29% ehk 23 miljoni tonnini. Eeldatavasti on perioodil 2018–2027 Hiinas toodetud kala osakaal 39% (aastatel 2015–2017 oli see 62%). Vesiviljelustoodete kogused kasvavad sarnaselt hindadele samuti 2% aastas. Aastal 2020 peaksid kalapüügist ja vesiviljelusest saadavad kogused võrdsustuma; prognoos näitab, et sel aastal toodetakse vesiviljeluses 90 miljonit ja kalapüügis 91 miljonit tonni kala. Inimtoiduks mõeldud kalapüügi puhul kasvu- ega langustendentsi aastatel 2018–2027 oodata ei ole, väljapüügid jäävad 73 miljoni tonni piirimaile. Pärast 2020. aastat ületab vesiviljelustoodang püügitoodangu (aastaks 2027 u 12%).

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmine 1990–2027 (miljonites tonnides)
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmine 1990–2027 (miljonites tonnides)
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmine aastatel 1990–2020 (miljonites tonnides)
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmine aastatel 1990–2020 (miljonites...

Hiina viisaastakuplaanid mõjutavad püügi- ja vesiviljelustoodangu mahtude vähenemist. Suure tõenäosusega suurendab vesiviljelustoodete tootmist mõni teine Aasia riik ja seda peaasjalikult maailmas valitseva suure mereanninõudluse tõttu. Samuti on ees võimalikud muutused vesiviljeluses kasvatavate liikide koosseisus –tõusta võib lõhilaste, krevettide, garneelide, sägaliste (sh pangaasius) ja tilaapia osakaal, väheneda aga karpkalaliste ning merekalakasvatustest saadavate kalade ja molluskite osakaal.

Kalatooteid tarbitakse aina enam

Aastaks 2027 pärineb 58% maailmas tarbitavast kalast vesiviljelusest. Raporti järgi on kalatoodete tarbimise tõusev trend osalt põhjustatud sissetulekute ja elanikkonna kasvust, aga ka linnastumisest ning teadvustamisest, et kalapüügi- ja vesiviljelustooted on tervislikud ja toitainerikkad. Tarbimist hoogustavad ka arengud, mida pidevalt tehakse toidutootmise ja -töötlemise valdkonnas (pakendamine, turustamine jm). Aastaks 2027 prognoositakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise tõusu 21,1 kg-ni inimese kohta aastas. Huvitav fakt on see, et suurema osa inimtoiduks mõeldud kalatoodetest tarbib arengumaade elanikkond (u 80%), kuid sellegipoolest jääb nende keskmine kalatarbimine inimese kohta aastas alla arenenud riikide elanikele (22,8 kg vs 20,6 kg).

Trendid kaubanduses

Aastaks 2027 eksporditakse üle kolmandiku toodetavast kalapüügi- ja vesiviljelustoodangust. Suurimad eksportijad on jätkuvalt Hiina, Vietnam ja Norra. Ette on näha Hiina ekspordi vähenemist u 3% ulatuses. Suurimad kalatoodete importijad on Euroopa Liit, USA ja Jaapan. Kalajahu kaubandus elavneb 6% võrra; juhtiveksportijateks jäävad Peruu ja Tšiili, suurimateks kalajahu importijateks jäävad Aasia riigid (eeskätt Hiina). Euroopa riigid jäävad vaatlusperioodi jooksul endiselt suurimaks kalaõli importijaks (kasutatakse lõhilaste söödakomponendina ning farmaatsias) – kalaõli import Euroopasse moodustab u 53% kogu maailma kalaõli impordist.

Maarja Purik
Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist

Allikas: Maablogi.ee

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised