Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 14. september 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põlluinfo: vaatame üle teravilja- ja rapsipõllud

Rukis Tartumaal, 6.09.2018.a.
Foto: Scandagra Eesti AS
Eelmine nädal sai jällegi erinevates Eesti piirkondades käidud. Talirapsid on kõikjal üleval, küll aga mõjutab jätkuv põud talirapsi kasvu ja arengut. Igasuguse pritsimisega tuleks olla ettevaatlik, sest kuumade ilmade tõttu olid teatud Eesti piirkondades taimed väga stressis.

Kuumuse ja veepuuduse tõttu juhtusin nägema lausa longus lehtedega talirapsi taimedega põlde. Üldiselt on päevakorral talirapsis kasvureguleerimine kui leheväetamine. Talirapsi kasvureguleerimisest oli juttu taimekasvatusalastes nõuannetes nädal 34, toiteainevajadusest nädal 35. Hilisematel külvidel on vaja teha umbrohutõrjet, loe toodetest lähemalt taimekasvatusalastest nõuannetest nädal 32, samuti vajavad mõned põllud teistkordset varise tõrjet, loe sellest nädal 33.

Taliraps Tartumaal, 9.06.2018.a.
Foto: Scandagra Eesti AS

Putukate rohkuse tõttu on paljusid taimi imetud ja näritud, taimede lehed on juba algfaasis ära imetud ning tulemuseks on säbrulised, kooldunud ja värvunud lehed. Eelmine nädal juhtusin nägema lisaks kapsa-tuhktäile, tirdilistele, lutikalistele, maakirpudele ning kapsakoidele ka lehevaablase ebaröövikuid talirapsi taimedel. Seetõttu tuleks enne pritsima minekut kriitiliselt vaadata põld üle, et ei peaks lisatööd tegema ja vajadusel eraldi pritsima. Väiksed rapsi taimed on väga tundlikud erinevate kahjustajate suhtes ning võivad mõjutada ka taime talvitumist, sest nõrgestatud taim ei talvitu kindlasti nii hästi kui terve ning elujõus taim, lisaks soodustavad kahjurid haigustesse nakatumist. Putukaid saab tõrjuda erinevate toodetega nt Fastac 500,2 l/ha, Decis Mega 0.125 l/ha – 0.15 l/ha, Evure 0,2 l/ha, Proteus OD 0.6 l/ha – 0.75 l/ha jt.

Taliteraviljadel samuti kahjurid

Rukki taimed on mõnel pool juba nii suured, et võrsuvad. Jätkuvad kuumad ilmad soodustavad kahjurite aktiivsust. Juba juhtusin nägema tiivulisi lehetäisid rukki taimedel, see tähendab, et tuleb edaspidi jälgida ka teravilju. Lisaks olid taimedel tirdilised, need on pisikesed hüppavad putukad, kes samuti imevad lehtedest taimemahla ning levitavad nagu lehetäidki viirushaigusi. Siinkohal on õige kirjutada viirushaigusest, mis mujal Euroopas on oluline saagikadude põhustaja ning talvekindluse vähendaja. Seda esineb ka meil, kuid tavaliselt pole meil sügisel lehetäidega probleeme, tänavu aga võib asi teisiti olla. Igatahes tasub tähelepanelik olla. Ainus viis vähendada viiruse levikut on tõrjuda viiruse levitajaid – lehetäisid, kohe sügisel.

Sobivad tooted ning kulunormid on nt Fastac 50 0,2-0,3 l/ha, Decis Mega 0,15 l/ha, Karate Zeon 0,15-0,2 l/ha,Evure 0,15-0,2 l/ha Danadim 40 EC 0,5 l/ha, Proteus OD 0,6-0,75 l/ha jt lehetäide vastu registreeritud tooted.

Talinisul odra kollane kääbuskasvu viirus.
Foto: Ghita C. Nielsen SEGES

Odra kollane kääbuskasvu viirus (Barley yellow dwarf luteovirus - BYDV) kahjustab kõiki teravilju ja kõrrelisi heintaimi. Teraviljadest kahjustub kõige rohkem talioder, järgnevalt talinisu, rukis kõige vähem. Esmased sümptomid ilmnevad tavaliselt üksikutel taimedel erk kollaste/punakate lehetippudena kogu põllul. Viiruse levides muutuvad taimed põllul laiguti erk kollaseks/punaseks ja on tugevalt kängus (kääbus kasv). Nakatunud lehed on püstised, kolletumine algab servast levides lehe keskele. Viirushaiged taimed kasvavad põllul kolletena. Ebasoodsad kasvutingimused nagu põud, haigused ja kuumus võimendavad haigustunnuste esinemist. Haigust levitavad lehetäid. Viirus, mis levib väljaspool põldu ei kandu mehhaaniliselt teravilja seemnele edasi. Nakatunud taimedel arenevad haigustunnused 2 nädala jooksul. Levikut soodustavad soe ja niiske ilm, lehetäide paljunemiseks soodsad tingimused ning lähedal asuv heina- või karjamaa.

Rootsi kärbse kahjustus suviviljal, 11.06.2018.a.
Foto: Scandagra Eesti AS

Rootsi kärbse (Oscinella frit ) kahjustuse tõenäosus on tänavu samuti suur. Kuna esimene põlvkond oli mõnel pool Eestis väga arvukas. Üldiselt annab kahjur Eestis 2, väga harva 3 põlvkonda. Esimene põlvkond kahjustab suvi-, teine talivilju. Rohkem kahjustuvad suvinisu hilised ja talinisu varased külvid. Sügisene põlvkond kahjustab talivilja eriti siis kui see on külvatud sisseküntud rohumaale. Kärbeste munemine toimub 1-2 lehe moodustumise faasis (kasvufaas 11-12). Kahjuri hulgalisel esinemisel jäävad põllule suured tühikud. Kahjustatud peavõrsega taimed annavad palju mitteproduktiivseid võrseid, meenutades puhmikut. Kahjustus on enamasti koldeline. Harva esineb rootsi kärbse kahjustust kõrreliste pähikutel ja seda ma sel aastal ei märganud. Kahjustuse ja saagikao suurus oleneb kollete arvust ja suurusest ehk kahjustatud pinnast. Mõnel põllul on see ulatunud 30%-ni. Kahjustus varieerub nii liigiti kui liigi piires sorditi.

Üldised tõrjevõtted: Õigeaegne kõrrekoorimine ja sügiskünd, et hävitada varisenud teradest tärganud oras. Õigeaegne külv ja taimede algarengut kiirendav agrotehnika. Kui talivili külvatakse pärast heintaimi, peab maad kündma varakult ja vähemalt 4 nädalat enne külvamist. Samamoodi peaks ka kahjustatud kõrrepõllu kündma üles varsti peale koristust.

Tõrjekriteerium: Riskantsed kultuurid peaks olema pideva tähelepanu all ning kui tõusmetest võrsumisfaasi on 10-15% taimi on kahjustatud, tuleb keemiliselt pritsida. Kuna kahjurid on taime sees, sobivad vaid süsteemse toimega tooted nagu Danadim 40 EC, kulunorm 0,5 l/ha ja Proteus OD, kulunorm 0,6-0,75 l/ha.

Ristõieliste nuuter, Tartumaa, 6.09.2018.a.
Foto: Scandagra Eesti AS

Kuna külvid on juba tehtud ning taimed kasvavad on väga tõenäoline, et Te seda ümber külvama ei hakka, samuti on tõenäoline, et teatud põllu osa on nakatunud seega, et säilitada võimalikult suur osa taimi ning hoida neid kasvujõus tuleb järgida järgnevaid nõuandeid:

Väeta tavapäraselt, ära vähenda lämmastiku norme, mõeldes, et nagunii sealt midagi ei tule. Need taimed mis on väga suure kahjustusega ning juurte asemel on ainult pahataoline moodustis, tõenäoliselt hukkuvad, kuid ülejäänud taimed, mis on nõrga kahjustusega suudavad sageli ellu jääda ning anda ka arvestatava saagi.

Ära unusta väävlit!

Kindlasti väeta lehe kaudu mikroväetistega, parimad on spetsiaalsed rapsile mõeldud leheväetised, kus on kõik vajalikud toiteelemendid sees näiteks Profi Raps 2,0-4,0 l/ha, YaraVita Brassitrel Pro 2,0-3,0 l/ha jne., mida võib kasutada jaotatult.

Tõrju ristõielisi umbrohtusid, sobiv toode Salsa, kulunorm 15-25 g/ha, kindlasti lisa märgaja nt Contact kulunormiga 0,1 l/ha.

Ristõieliste nuuter (Plasmodiophora brassicae) - pole sugugi meeldiv avastada sügisel talirapsi põllult nuuter. Veendumaks, et Teie põllul see haigus rapsitaimi ei kimbuta on kõige lihtsam viis selle kindlaks tegemiseks tõmmata taimed maast koos juurtega välja ning uurida juuri. Kontrollimisel eelistage suuremaid rapsi taimi või ristõielisi umbrohtusid, millel on esmanakkus suure tõenäosusega juba märgata. Suured paksendid juurtel annavad kindla signaali, et sellel põllul on nuuter. Tavaliselt on esmanakkus niiskematel, raskemate mineraalmuldadega kohtades lokaalselt põllul, sageli ka sissesõidu kohtades, kus tallamine suurem. Väliselt võivad taimed olla väga heas kasvujõus. Kõige olulisim on nuutrisse nakatumise ja edasise arengu vältimiseks selle varajane kindlakstegemine.

Haigust soodustavad happeline mullareaktsioon (pH alla 6,0), taimedele omastatava väävli ning mikroelementide (boor, tsink, jood jt.) vähesus mullas. Kuna nuutri vastu Eestis pole registreeritud ühtegi preparaati, siis parim tõrje on muldade lupjamine. Lisaks nuutri leviku tõkestamisele soodustab lupjamine mullast toitainete kättesaadavust, parandab väetiste kasutusefektiivsust, soodustab mikroorganismide tegevust ning ühtlasi tõstab saagikust. Nuuter levib nii tuule, pinnavee, koristusjääkide kui jalanõudega. Enam aga mulla liigutamisega, seega põllutöömasinatel olevate mullaosakestega – oluline on masinad puhastada. Keskmine kultivaator võib kanda kaasas kuni 35 kg, traktor kuni 100 kg mulda. Vajalik on tugev harjamine, masinate survepesu – puhvertsoonis. Nuuter võib levida ka taimejäänuste abil ning jõuda loomade seedekulglat läbinuna lõpuks sõnnikuga uutele põldudele, seega on soovitatav koristusjäägid pinnasesse künda. Ristõielised kultuurid ei tohiks korduda külvikorras enne 5…8 aastat. Spooride poolestusaeg on 4 aastat, peremeestaime mitteleidmisel surevad pooled spoorid. Kasvatada nuutrikindlaid sorte (SY Alister, Mendel, Cracker jt.). Kuid need sordid on resistentsed vaid teatud patogeenitüvede suhtes.

Scandagra Eesti AS pakub täislahendust põllumuldade parendamiseks ENEFIX kiiretoimelise meliorandiga. Lisaks ristõieliste nuutri levikule väheneb happelise mulla korral taimede poolt toiteelementide omastamine, mis omakorda vähendab põllukultuuride saagikust ning tasuvust. Loe lähemalt sügispakkumist.

Mikroelementide vajadusest teraviljadel

Taliviljadele antakse külvi alla kompleksväetisi, kuid sageli jääb puudu mikroelementidest. Mikroelementide vajadus oleneb suurel määral taime liigist ja nende omastatavusest mullas. Sõnnikut või läga andes võib mikroelementide vajadus olla oluliselt väiksem. Toiteelementide omastavust mõjutab nii mulla pH, huumus, lõimis, niiskus, toiteelementide omavahelised suhted, ilmastik jne. Seega võib mullas olla taime toiteelemente küllaldaselt, kuid see ei taga veel nende kättesaadavust taimedele. Näiteks kõrge kaltsiumiga muldades (kõrge pH) võib puudus tekkida just Mg, B, Mn, Fe, Cu ja Zn. Vasepuudusel viljade oraste otsad koltuvad, kuivavad ja keerduvad, kuna alumine lehelaba jääb roheliseks. Soojade ilmade puhul ilmnevad vaegustunnused mõni nädal pärast tõusmete ilmumist, jahedate ilmade puhul hiljem. Vasepuudusel võib teravili hakata tugevasti võrsuma, kuid võrsetel ei arene pead. Kõige intensiivsem vase vastuvõtt taimesse toimub teravilja arengu algfaasis alates orasest kuni võrsumiseni. Mangaanivaegust esineb eelkõige karbonaatsetel ja tugevasti lubjatud huumusrikastel muldadel. Tsingi omastamine oleneb taimedel eelkõige toitekeskkonna pH -st ja fosforisisaldusest.

Visuaalselt me sageli taimedel toiteelementidest põhjustatud puudustunnuseid ei näe, kuna see on varjatud kujul. Alles väga tugeva puuduse korral võivad esineda haiguslikud nähud. Enamasti nad on nähtavad kas kloroosidena või nekroosidena ning sageli on siis põhjuseks mitme toiteelemendi puudus.

Kuna mikroelementide puudust esineb taimedes sageli varjatud kujul on selle vältimiseks hea anda erinevaid kompleksmikroväetisi. Sobivateks toodeteks on nt YaraVita Gramitrel 1,5-3,0 l/ha, YaraVita Universal Bio 2,0-3,0 l/ha, YaraVita Brassitrel Pro 2,0-3,0 l/ha, Profi Basis Plus 1,0-2,0 l/ha, VivaGel 20-20-20+ME 1,0-2,0 l/ha,Viva Gel 10-10-50+ME 1,0-2,0 l/ha jne.

Lisaks võib kasutada aminohapetega tooteid. Aminohapped on looduslikud orgaanilised abiained, mis soodustavad toiteelementide paremat imendumist ja ümberpaikemist taimed. Kasutada võib nt Aminosol2,0-3,0 l/ha, Hefe Amino Plus 300 1,0-3,0 l/ha, Hefe+teravili ALFA 0,5 l/ha, Terra-Sorb Complex 1,0-2,0 l/ha,Terra-Sorb Foliar 1,5-2,5 l/ha jt. Samuti soovitame koos leheväetistega kasutada UBP-110, mis lisaks toitainete imendumise soodustamisele ja taime ainevahetusaktiivsuse suurendamisele sisaldab ka erinevaid makro- ja mikroelemente koos humiin- ja fulvohapete kompleksiga, mis aitab taimedel koguda piisavalt varuaineid ja muudab talvitumise edukaks.

Mullaanalüüs annab vajaliku teabe mulla mineraalsest koostisest ja enamusel on tulemused enda põllu kohta teada, sel juhul saab kasutada konkreetse puuduse vältimiseks erinevaid tooteid nt YaraVita Mantrac Pro 0,8-1,0 l/ha, Profi Mangaan-nitraat 1,0-2,0 l/ha, Profi Tsink 1,0-3,0 l/ha, YaraVita Zintrac 1,0-2,0 l/ha, EPSO Top2,0-6,0 l/ha jne.

Tiiu Annuk

agronoom-nõustajaScandagra Eesti ASwww.scandagra.ee

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960