Janar Eelmaa: hakkepuidu nõudlus kasvab

Janar Eelmaa
Janar Eelmaa

Eesti üks suurim biokütuste tootja SLG Energy OÜ tegeleb hakkepuidu tootmise ja müügiga. Nende klientideks on paljud katlamajad ja koostootmisjaamad nii era- kui riigisektoris. SLG Energy OÜ juhatuse liige Janar Eelmaa andis seminaril „Puit Energiaks 2018“ tootjapoolse nägemuse turul toimuvast.

„Möödunud aasta oli hakkepuiduga tegelejale keeruline, pool aastat oli liigmärg ning ei saanud teha tavapäraseid metsatöid ning metsamaterjalile ligipääs oli raske. 17. jaanuar aga läks külmaks ja sealtmaalt edasi on ilm metsamajandajat soosinud,“ rääkis Eelmaa ühest peamisest tegurist, ilmast, mis nende tööd mõjutab.

Ettevõtte juhi sõnul majandatakse muutuste ajal, muutuvad nii mahud kui poliitika. „Hakkepuiduturg tootjate jaoks on olnud viimase 9 kuu jooksul keeruline lisaks ilmastikule ka materjali saadavuse ja hinnastamise osas,“ sõnas ta. Eelmaa arutles, et kas probleemi taga võib olla oskamatus tegutseda vastavalt mahu kasvule, sest on keeruline teha prognoose ette. Ise oli ta seda meelt, et pigem oldi kehvad kohanejad – kui olud muutuvad, peab lihtsalt kiirelt suutma reageerida. 

Nõudlus kasvab. Nii siseriiklik, kui lähinaabrite puiduhakkevajadus on kasvanud. Kasvanud on ka puitpelletite tootmismahud. „Eesti hakkepuidu müük on suunatud enim Rootsi suunale. 2018. aastal on muutunud see, et ka Lätis on toorme vajadus oluliselt kasvanud. Sama seis on ka Taanis ja Rootsis ning Soomes. See kõik mõjutab Eesti puiduhakke bilanssi. Turgu mõjutab ka Valgevenest tulev puiduhake, mis liigub siis Leedu ja Läti suunas,“ rääkis turust Eelmaa. „Arvestades meie enda siseriiklikku tarbimismahtude kasvu, siis arvan, et puiduhakkena toode enam eksporti ei liigu. See asendub puitpelletitega. Ei oska ette näha, kas me jõuame niikaugele, et meil hakkab kaugematelt turgudelt või idast sisse toodama puiduhaket. Pigem me elame situatsioonis, kus Eestist võiks hakata saama ka puiduhakke importija.“

SLG Energy OÜ juht möönab, et selles sektoris majandamise teeb keeruliseks tarbimise ebastabiilsus, millega kaasnevad kvaliteediprobleemid ja tarneraskused ning hinnamanipulatsioonid. „Väikesele puiduhakke tootjale on probleemiks ka sertifitseerimisteema. Kui tahtsid Eestist välja müüa, siis pidid selles süsteemis osalema. Tänavusel raskel aastal, kus toorainet niigi vähe oli saada, oli see lisakohustus ja tekitas palju peavalu,“ lisas ta.

Muutunud toormeportfell. SLG Energy OÜ näitel saab öelda, et viimase kahe aastaga on muutunud ka toormeportfell. 2016. aastal läksid hakkepuidu tegemiseks käiku raidmed, täistüvi võsa, saetööstuse pinnud ja ümarpuit, siis nüüd on ses osas toimunud muutused. Muidugi on alles raidmed, aga ka lisandunud kännud, võsa ladvad, puidutööstuse jäätmed ja puidujäätmed – ehk kõik saadaolev kuni puitkastideni välja läheb hakkesse. Ümarpuitu enam aga hakkehunnikutes ei näe.

Märksõnad, millele Janar Eelmaa sõnul tasub keskenduda on need, mida saab ise mõjutada, näiteks on need laovarude suurendamine, efektiivsem koondamine, toorme parem kasutamine ja uued tehnoloogiad.

Loe lisaks: Raul Kirjanen: Metsas on kõik hästi!

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised