Janar Eelmaa: hakkepuidu nõudlus kasvab

„Möödunud aasta oli hakkepuiduga tegelejale keeruline, pool aastat oli liigmärg ning ei saanud teha tavapäraseid metsatöid ning metsamaterjalile ligipääs oli raske. 17. jaanuar aga läks külmaks ja sealtmaalt edasi on ilm metsamajandajat soosinud,“ rääkis Eelmaa ühest peamisest tegurist, ilmast, mis nende tööd mõjutab.

Ettevõtte juhi sõnul majandatakse muutuste ajal, muutuvad nii mahud kui poliitika. „Hakkepuiduturg tootjate jaoks on olnud viimase 9 kuu jooksul keeruline lisaks ilmastikule ka materjali saadavuse ja hinnastamise osas,“ sõnas ta. Eelmaa arutles, et kas probleemi taga võib olla oskamatus tegutseda vastavalt mahu kasvule, sest on keeruline teha prognoose ette. Ise oli ta seda meelt, et pigem oldi kehvad kohanejad – kui olud muutuvad, peab lihtsalt kiirelt suutma reageerida. 

Nõudlus kasvab. Nii siseriiklik, kui lähinaabrite puiduhakkevajadus on kasvanud. Kasvanud on ka puitpelletite tootmismahud. „Eesti hakkepuidu müük on suunatud enim Rootsi suunale. 2018. aastal on muutunud see, et ka Lätis on toorme vajadus oluliselt kasvanud. Sama seis on ka Taanis ja Rootsis ning Soomes. See kõik mõjutab Eesti puiduhakke bilanssi. Turgu mõjutab ka Valgevenest tulev puiduhake, mis liigub siis Leedu ja Läti suunas,“ rääkis turust Eelmaa. „Arvestades meie enda siseriiklikku tarbimismahtude kasvu, siis arvan, et puiduhakkena toode enam eksporti ei liigu. See asendub puitpelletitega. Ei oska ette näha, kas me jõuame niikaugele, et meil hakkab kaugematelt turgudelt või idast sisse toodama puiduhaket. Pigem me elame situatsioonis, kus Eestist võiks hakata saama ka puiduhakke importija.“