Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 1. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seminaril „Puit Energiaks 2018“ ütles Graanul Investi juht Raul Kirjanen, et nüüd, kus käib aktiivne uue metsanduse arengukava koostamine, on õige aeg metsamajandajatel ja -omanikel  oma mõtted välja öelda.

Kirjaneni sõnul tuleks arengukava paika pannes arvestada enam erametsaomanikuga, kes praeguses avalikus arutelus on pigem varju jäänud. „See on väga imelik olukord, sest tegelikult käib ju arutelu metsadebatis metsaomaniku omandi üle, kel peaks olema esimeses järjekorras põhiseaduslik õigus oma maa kasutamiseks. Hetkel kehtivat arengukava vaadates on pilt selline, et metsaomanikud on oma lubatustest kinni pidanud ega ole raiemahtusid ületanud, küll aga on teine osapool, näiteks looduskaitsealad ja piirangute osakaal, kasvanud - ehk tegelikult pole peetud kinni kokkulepetest, mis kõikide osapoolte vahel sai sõlmitud,“ selgitas Kirjanen. „Praegu oleme olukorras, kus erametsaomanik on saanud uusi kohustusi, mis vajavad täitmist. Selle kõige valguses tuleks võtta arutellu eraomandi põhiseaduslik kaitse. Meil peab olema õigus oma metsi majandada, kui muul ühiskonnal on õigus, näiteks igameheõiguse seaduse raames, saada osa meie metsade hüvedest.“

Väsitav konflikt. Graanul Investi juht on seda meelt, et loomulikult tuleb metsa tuleviku arutellu kaasata kõik osapooled. Pehmed väärtused on samuti olulised – matkarajad ja lõkkeplatsid ja loodusharidus. Samas leiab ta, et väga äärmuslike arvamustega on raske ühist keelt leida. „Tegelikult on ühise keele leidmine kõikidel teemadel peaaegu võimatu ja ma ei usu, et me peaks MAK 2030 aruteludes igas asjas konsensuse saavutama,“ ütles ta ja lisas, et on kindel, et meil ongi huvigruppe, kes oma eksistentsi peavad tõestama läbi konflikti.

Küsimusele, mida saaks metsamajandajad ise paremini teha, vastas Raul Kirjanen, et kiirelt tuleb hakata osalema ühiskondlikus debatis. „Peame olema rohkem pildil! Meil on tegelikult kõik korras, sektoris olijad tunnevad, et asi on õige ja peavad seda olukorda loomulikuks ega võta sõna. Nii jõuab meedia vahendusel üldsuseni vaid sektorit mittetundvate inimeste sõnum, mis meie tegemisi vales valguses näitab,“ vastas Kirjanen.

Seminar „Puit energiaks 2018“

Põhiteemad, mis leidsid käsitlust:

uus metsanduse arengukava 2021-2030;

juunikuus LULUCF sektorile kehtima hakanud süsiniku sidumise ja muud puidu kasutust energeetikas mõjutavad euronõuded;

puidu vajaduse kasv energeetikas;

energiatootjate varustamise probleemid;

metsaühistute energiapuidu praktika.

Toimus 12. septembril

Korraldajad: SA Erametsakeskus, RMK ja Eesti Taastuvenergia Koda. Päeva juhtis Erametsakeskus SA juht Jaanus Aun.  

Efektiivne aga keskkonda säästev majandamine. Kirjanen rääkis seminaril ka sellest, et tänavune keeruline talv andis taas mõtteainet metsatehnika valikuks. 

"Metsamajandustöid tuleb teha, ka siis, kui ilmaolud metsa majandamist ei soosi. Seega on vaja leida uusi tehnoloogiaid, robotiteni välja. Suund, et metsamasinad lähevad suuremaks ja raskemaks ja tootlikumaks, ei pea enam paika ja siin on näha muutust. Meie oma ettevõttes on järjest enam tulnud teemaks väiksemate masinate soetamine, mis metsamaid nii ei lõhu,“ arutles Kirjanen.

Loe lisaks: Janar Eelmaa: hakkepuidu nõudlus kasvab