Mait Laidvee: eduka toimimise jaoks kõige olulisem ressurss on tarkus ja kogemus

Puukooli käis juubelil õnnitlemas ka minister Tarmo Tamm
Puukooli käis juubelil õnnitlemas ka minister Tarmo Tamm

Võrumaal tegutsev Eesti suurim puukool Forestplanter OÜ on tänu jõulistele investeeringutele puuistikute kasvatusvõimekust enam kui kümnekordistanud, kattes ligi 75% siinsete erametsaomanike vajadustest.

Forestplanteri juhi Mait Laidvee sõnul on aastate jooksul tehtud investeeringud võimaldanud teha arenguhüppe nii taimede kvaliteedis kui mahus. „Forestplanter OÜ on 20 aasta jooksul teinud läbi tohutu arengu – me kasvatame täna kümme korda rohkem kuuse ja männi istikuid kui seitse aastat tagasi. Kui mina 2011. aastal ettevõttega liitusin, kasvatasime aastas 700 000 taime, mida tundus toona tohutult palju. Tänavu istutasime ligi 7 miljonit taime, kuid tänu viimase seitsme aasta jooksul investeeritud enam kui 4 miljonile eurole suudame istutada 10 miljonit taime,“ sõnas Forestplanter OÜ tegevjuht Mait Laidvee.

Alguse sai Forestplanter, toonase nimega Arco Vara Puukool, õige juhuslikult. „Nimelt oli Arco Varal tarvis puuistikuid oma metsadesse istutamiseks. Ühe töötaja suvekodus Võrumaal Hutita külas oli parasjagu vaba maad, et esimesed istikud külvata. Mitu aastat kasvatatigi istikuid ainult omatarbeks. Nüüd on endise suvekodu ümber kerkinud Eesti suurim puukool,“ rääkis Laidvee puukooli tekkeloost. „Peamiselt kasvatame kuuski, aga üha enam ka mändi. Viimase puhul on takistuks olnud nende istikute toitainerikkus ja hea maitse, mis teeb nad metsloomadele mõnusaks suutäieks. Tänu loodusele ohutule spetsiaalsele pritsitavale ainele on võimalik loomad neist siiski eemal hoida.“

Küsimusele milline on puukooliäri igapäevaelu, vastas Laidvee, et loomulikult on see töine. „Meie ülesanne on tagada taimedele võimalikult head kasvutingimused, et oma päriskoju ehk metsa jõudes, oleks nad võimalikult elujõulised. Alustame külvamisest. Taimeseemnete muldapanemiseks kasutame uut külviliini, mis paneb igasse potti ühe seemne. Päeva jooksul külvab liin kuni 500 000 taime ja inimesi on selle töö juurde vaja vaid kaks. 500 000 taime tähendab 200 hektarit istutatud metsa. Igal aastal teeme kaks külvi. Kevadel külvatud taimed kosuvad kasvuhoones ideaalsetes tingimustes 2 kuud ja lähevad siis 1,5 aastaks väliplatsidele. Teise külvi teeme jaanipäeva paiku,“ vastas ta. „Taime eest tuleb pidevalt hoolt kanda. Suure töö aitavad teha moodsad seadmed, mis jälgivad seda, et taimedel ei tekiks vee- ega toitainepuudust ning kastmine ja väetamine oleks õigeaegne. Seadmeid peavad aga jälgima ikkagi inimesed, et andmed ja reaalne elu kokku kõlaks. Oluline on jälgida ka seda, et taimed öökülma käes kannatada ei saaks.“

Laidvee märkis, et kevadel müüki minevad taimed pakendatakse juba sügisel, misjärel talve veedavad pakendatud taimed külmikus, kus temperatuur on stabiilselt -2 kraadi. „Taim läheb nö talveunne ideaalse temperatuuriga keskkonda. Ühtekokku töötab meil kuni 15 inimest, kes kõik need tööd ära teevad.“

Kui tavalugejale võib metsanduse kontekstis potitaim tunduda ootamatu terminina, siis tegelikkuses on potti külvatud ja seal istikuks võrsunud taim elujõulisem, kuid avajuurse taimega võrreldes ka odavam. Laidvee rõhutab, et nii on potitaim avajuurse taimega võrreldes täna selgelt eelistatumas olukorras, eriti suurklientide, professionaalsete metsafirmade seas. „Avajuurse taime istutamine nõuab rohkem aega, aga seega ka rohkem raha – isegi kuni kolm korda rohkem. Samuti ei saa neid erinevalt mullapalliga potitaimest jätta seisma, kuna nad kuivavad. Ostes korraga sadu tuhandeid taimi, on see kindlasti probleem. Potitaim peab paremini vastu ka ekstreemsematele ilmaoludele, näiteks põuale,“ rõhutas Laidvee ja lisas, et eduka toimimise jaoks kõige olulisem ressurss on tarkus ja kogemus, kuidas kasvatada Eesti metsadesse sobivat Eesti taime. „Õnneks on meil head inimesed, kellel on rikkalik teadmiste ja kogemuste pagas. Ilma nendeta Forestplanter ei toimiks.“

Korralik eeltöö tõi hea kasumi. Forestplanter OÜ müügitulu oli 2017. aastal 420 148 eurot. See oli pea poole suurem 2016. aastaga võrreldes. „Müüginumbrite kasvu taga on olnud mitu põhjust. Ühest küljest on investeeringud valmis saanud ning tänu sellele suudame taimi kasvatada varasemast kvaliteetsemalt ja suuremates kogustes. Teisalt on kasvanud Eesti metsaomanike teadlikkus, aktiivsus ja pealehakkamine oma metsa majandamisel, mis tähendab ka varasemast suuremat uue metsa istutamist,“ ütles Laidvee. 

Suurema osa oma toodangust müüb ettevõte Eestisse, sest siin kasvatatud taim sobib meie keskkonda kõige paremini. Ostetakse nii väga väikestes (1000-2000 istikut) kui väga suurtes (0,5-1 mln istikut) kogustes. Klientide seas on nii suurmetsaomanikud, metsandusühistud kui väiksed metsaomanikud. Mahtude planeerimise kohta täpsustas ettevõtja, et ollakse jõutud olukorda, kus teatakse aasta lõpus täpselt, kui palju tuleb järgmisel aastal istutada, sest kliendid esitavad oma tellimused pikalt ette. „Pool aastat on miinimum, 1-2 aastat üha tavalisem.“

Mahukad investeeringud. Viimase seitsme aasta jooksul on juurde ehitatud uus külmhoone, tehtud puitumisplatse, rajatud ja renoveeritud kasvu- ja kõrvalhooneid, ostetud lisaseadmeid, uus külvimasin, istutuskaste ja raame, värvatud uusi töötajaid ning investeeritud nende koolitamisse. „Oleme viimase seitsme aasta jooksul ettevõttesse investeerinud üle 4 miljoni euro. Täna on meie heaks finantspartneriks Luminor Bank. Meie tegevust on toetanud ka Maaelu Arendamise Sihtasutus ning PRIA,“ ütles Laidvee. „Käesoleva majandusaasta eesmärk on viia lõpule suuremad investeeringud nagu täiendavad puitumisplatsid, kastmissüsteemid, uus tõstetehnika, istutuskastid ja raamid. Samuti anda üle sügiseseks istutamiseks klientidele taimed, mis on kuuma suvega kasvanud suurteks ja elujõulisteks. Jätkame kodumaise päritoluga ja Eestis kasvatatud metsataimede sobivuse propageerimist, sest mitte kõik ei ole ei veel sama meelt ja endiselt tuuakse Eestisse võõra päritoluga metsataimi, mille mittesobivus ja haigused võivad välja lüüa alles aastate pärast. Hea uudis on see, et võõraste taimede sissetoomine on metsanduse erialaspetsialistide ja teadlaste vahelise koostöö tulemusena keskkonnaministri määrusega alates 2021. aastast keelatud. Lisaks valmistume järgmiseks hooajaks ehk ajaks mil enamus ajast ei lähe enam ehitamisele ja investeerimisele, vaid võimalikult kõrgema kvaliteediga kodumaiste metsataimede tootmiseks. Selles aitab meid igapäevaselt väga hea meeskond, kelle panust me väga hindame.“

Kui hakkaks ka puukooliäri ajama? Uurisin, et kui tahaks ise rajada metsataimede istikuäri, siis kui keeruline see on hetke turuolukorda vaadates. Forestplanter OÜ tegevjuhi Mait Laidvee sõnul on praegust turuolukorda silmas pidades seis keeruline. „Eraturumaht on kasvanud 10-11 miljoni taimeni aastas, millest meie taimed on 6-7 miljonit. Ülejäänud 3-4 miljonit tuleb teistelt kasvatajatelt ja impordist. Lähiaastail peaks mõlemad numbrid veelgi kasvama, aga selleks on kohalikud tootjad kindlasti valmistunud. Meie kindlasti oleme,“ selgitas ta. „Oluline on silmas pidada, et otsusest rajada puukool kuni esimeste müüdud taimedeni ehk esimese tuluni kulub mitu head aastat.“

Aga puukooli rajamisest täpsemalt. „Esiteks, juhul kui ei ole, tuleb osta sobiv maa. Samal ajal on tarvis leida vastava ettevalmistusega inimesed või nad koolitada. Tuleb osta vajalik tehnika, rajada kasvuhooned, väliplatsid, külmikud, kastmissüsteemid ja nõnda edasi. Suuri kulutusi on palju. Samuti tuleb võita metsaomanike usaldus, uue tegijana pead end ju alati tõestama,“ jagas Laidvee soovitusi.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised