Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 8. oktoober 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Piimafoorum: Kuidas luua sektoris suuremat lisaväärtust?

Piimafoorum Rakveres
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Juba 21. korda toimunud Piimafoorumit korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK). Foorumil osales tänavu rekordarv osalejaid – enam kui 200 piimandussektoriga seotut kogunes 3. oktoobril Rakvere Aqua Spa konverentsikeskuses, et leida vastus küsimusele kuidas luua piimasektoris suuremat lisaväärtust.

Kristel Maidre Maaeluministeeriumist andis foorumil ülevaate piimandussektori olukorrast. „Piim on Eesti põllumajanduse kõige olulisem toode. 2017. aastal tootsime me piima 787,8 tuhat tonni. 96% meie piimalehmadest on jõudluskontrolli all. 92% toodetud piimast me töötleme - enam toodetakse joogipiima, mille järgnevad juustud ja kohupiimad ning hapendatud piimatooted. 171,7 miljonit eurot oli piima ja piimatoodete ekspordi väärtus, see on 21% põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist ja me ekspordime oma toodetut 45 riiki,“ tõi sektorist näiteid Maidre, kes rõõmustas, et peale langusaastaid on piimasektor taastunud.

Ta rääkis lahti ka põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava (PõKa) laiemad eesmärgid ja trendid. „Arengukava planeerimisel peame võtma aluseks meid puudutavad muutused - elanike sissetulek on suurenenud, kasutusele on võetud uusi tehnoloogiaid, kaubandus on liberaalsem jne. Nende trendide valguses on OECD ja FAO toonud välja põllumajandussektori tulevikuvaated: nõudlus kasvab, selle kasvu mootoriks on Aasia ja Aafrika, kasvab saagikus ja efektiivsus ja ka edaspidi nähakse kasvu. Hinnad on pigem stabiilsed, samas sisendite hinnad kasvavad. Neid trende vaadates saame öelda, et Eestil on head väljavaated nii oma asukoha, kui sektori majandustulemusi silmas pidades. Meie piimandussektoril tuleb samas tegeleda kitsaskohtade parandamisega, kui sektori arendamisega. Riik on siin abiks erinevate meetmete väljatöötamisel.“

Miljon tonni toorpiima aastas. EPKK juhatuse liige Tiina Saron rääkis foorumil sektori strateegia koostamisest. „Piimandussektori poliitikaga on EPKK aktiivselt tegelenud ja tegelemas. Ka mina olen veendunud, et piimasektor on meie riigile tähtis, oli ajaloos ja on ka edaspidi. Vana strateegia kohta niipalju, et peale kriisi selgus vajadus kriisiabipaketi järgi. Toona oli eesmärgiks tõsta esile ka piimanduse suhtelist eelist teiste sektorite ees. Peale kolmeaastast tööd, sündis koostöökokkulepe, kus sektor ja riik väljendasid oma parimaid kavatsusi. Oluline oli toona ka see, et initsiatiiv asju paremaks muuta tuli sektorist,“ rääkis Saron. Saron tõi välja tookord püstitatud olulisemad eesmärgid: 1 miljonit tonni piima, lehmade arvu tõus,  efektiivsem piima töötlemine, kõrgema lisandväärtusega toodete tootmine, ekspordi kasv.

Vahepeal peale aastat 2012 läks elu heaks ja unustati kriis ja teemaga ei mindud edasi. „Nii tabas uus kriis meid 2014-2016. aastal valusalt ja me ei olnud selleks valmis. Samas eelmise strateegia väljatöötamine andis meile ka midagi head – saime MAKi meetmed, mis toetavad piimandust, toetati ühistulist piimatööstust, loodi investeeringutoetuse võimalused ja tekkis ekspordinõukogu ning saime jala uute turgude ukse vahele. Meil on toeks Eesti toidu arengukava, mis aitab tooteid tutvustada ja piimatarbimist propageerida,“ rõhutas strateegia olulisust Saron.

Maaeluministeeriumi juhtimisel käib 2018. ja 2019. aastal põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 ehk PõKa kavandamine. Siin on suur roll ka piimandussektoril. „Nüüd kui hakati PõKat tegema, siis tekkis lootus, et saame kõik pooleliolevad ja muutmist vajavad teemad üles tõsta ja asjaga edasi minna. Nüüd on seis aga keeruline, sest me ei leia kokkupuutepunkti riigi ja sektori vahel. Vaja on leida ühisosa, käsitleda kogu protsessi tarneahelapõhiselt. Igal juhul on vaja konstruktiivset dialoogi ja pühendumist kõigi osapoolte vahel. Uus piimanduse strateegia peaks sektoril olema valmis kohe, sest PõKa saab koostatud järgmisel aastal – seega on sektoril uue arengukava ja strateegia paika panemisega kiire.“

Nähakse väikest kasvu. Globaalse vaate piimandusele tõi kuulajateni turu-uuringu firma GIRA juht Christophe Lafougere. Tema sõnul jätkab piimatootmine traditsioonilistes piimatootmismaades väikest kasvu, samas tootmine ei kasva tarbimisega samas tempos ja turud ning hinnad on volatiivsed. Uus trend on ka see, et suured piimaühistud-tootjad võtavad pigem piima vähem sisse ja kasvatatavad pigem lisandväärtust. „Kui te tahate siin suurendada tootmismahtusid ja kasvatada ka lisandväärtust, siis need asjad pole omavahel tasakaalus. See pole lihtsalt võimalik,“ rõhutas Lafougere.

Uue nüansina tõi ta välja selle, et piimarasva ja -valgu hindade suhe on muutunud viimasel kahel aastal rasva kasuks. Kuidas siis peaks selle trendi valguses piimahinda arvestama ja millist mudelit kasutama, sellest rääkis foorumil Ants-Hannes Viira Maaülikoolist.

Hiina – uus turg ka meie tootjatele. Ave Schank-Lukas Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja maaelu direktoraadist tõi foorumil välja Hiina turu olulisuse. „Hiina on maailma suurim toidu tootja ja tarbija ja TOP3 toiduimportöör EU ja USA järel. Seal elab 22% maakera rahvastikust, samas on seal vaid 12% põllumajandusmaast. Nad tarbivad 40 miljonit tonni, ise toodavad 30 miljonit tonni piima. Hiina enda tootjad ei ole usaldusväärsed nende oma tarbijate hulgas ja seal on olnud palju toiduga seotud skandaale. Nii imporditakse värsket piima ja imikutoitu suures osas. Ka Hiina poliitika soosib eelkõige kvaliteedikasvu. Samas on tegu suure riigiga, kes dikteerin turgu ja seab uus standardeid,“ sõnas Schank-Lukas.  Sestap on hästi oluline, et meie riigil on õnnestunud saada paari aastaga Hiina turule. „Hiina turu avamine on pikk ja keeruline protsess, kus määravaks on suhted ja esindatuse kõrge tase. Siin on meie riik turu avamisel teinud väga head tööd,“ rääkis ta.

Veel käsitleti Piimafoorumil antibiootikumide teemat, seda nii inimeste puhul kui loomakasvatuses. Samuti räägiti piimaklastri poolt tehtud karjatervise programmist, kus eesmärgiks on piimatootjate kulude kokkuhoid ja kasumi kasv. Praktilisi soovitusi loomadele söödavarumisel jagas EPKK piimatoimkonna esinaine, Alltech Eesti juht Pilleriin Puskar ja tulevikku positiivsemalt vaatama motiveeris Kaska-Luiga OÜ juht Avo Kruusla.

Pikemalt Piimafoorumist saad lugeda Äripäeva põllu- ja metsamajanduse erilehehest, mis ilmub 25. oktoobril.

Piimafoorum 2018
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960