Bioloogilist silokindlustus­lisandit jäi üle. Kuidas seda säilitada?

Kolmas niide andis hea silosaagi
Kolmas niide andis hea silosaagi

Taaskord on üks ebaharilik silohooaeg lõpuks läbi ja müts maha kõigi põllumeeste ees, kes suutsid kuni lõpuni raskusi trotsida ja positiivsuse säilitada.

Teatavasti tegi põud oma töö ja rohu kasv oli väga nigel. Paljud põllumehed ostsid hooajaks vajaliku bioloogilise silokindlustuslisandi aegsasti ette kuid haljasmassi saak tonnides oli oodatust kesisem ja seetõttu jäi nii mõnelgi kindlustuslisandit üle. Nüüd tulekski oma allesjäänud bioloogilisele silokindlustuslisandile leida mugav talvitumiskoht, et bakterid elus püsiksid ja toodet saaks võimalusel järgmisel hooajal kasutada.

Tihti kiputakse unustama, et bioloogiline silokindlustuslisand on tegelikult n-ö elusolend. Selleks, et bakterid elusana püsiksid, ei pea palju pingutama kuid tuleks teada mõnda aspekti, mis võivad tootele saatuslikuks saada. Kevadel korrati kõigile, et bioloogilist lisandit ei tohi hoida kõrgete temperatuuride juures ja otsese päikese käes. Talve eel on hoopis oluline selgitada, kuidas mõjub mikroobidele korduv külmumine ning ülessulatamine.

Bioloogilised kindlustuslisandid on erinevad ja seetõttu on esmatähtis jälgida säilivusaega ja juhendit pakendil. Kahjuks on mõnede turul olevate kindlustuslisandite säilivusaeg niivõrd lühike, et need ei olegi mõeldud säilitamiseks järgmise hooajani. Mõned säilivad rangelt ainult sügavkülmas ja nendega on asi selge. Samas võib osasid kindlustuslisandeid säilitada toatemperatuuril (kuni +20 kraadi). See tähendab, et suvisel perioodil oli asi lihtne kuna ei olnud vajalik osta nende jaoks eraldi külmikut, vaid saadi hakkama lihtsalt mõne jahedama ruumiga. See tegi elu oluliselt lihtsamaks. Talve eel tuleks aga üle vaadata kindlustuslisandi hoiustamisruum ja veenduda, et seal ei tekiks talvel miinus- ja plusskraadide vahel kõikumist, sest kindlustuslisandites kasutatavad bakterid on tundlikud mitmekordsele külmutamise-sulatamise protsessile.

Korduva sulatamise mõju bakterite elujõulisusele hakati põhjalikumalt uurima juba 1955. aastal ning leiti, et elujõuliste bakterite arv vähenes 1 logaritmi (ca 10 000 bakteri) võrra 1 grammis pulbris juba teistkordsel sulatamisel. Sellel ajal ei olnud veel levinud bakterite külmutamine lüofiliseeritud (külm-kuivatatud pulbri) kujul nagu tänapäeval. See moodus kaitseb mikroobi rakke paremini ning seetõttu ei ole mitmekordse sulatamise mõju enam nii drastiline, kuid on siiski arvestatav. Mitmekordne külmutamine võib kahjustada bakteriraku membraani, mis omakorda muudab bakteriraku hiljem vastuvõtlikumaks keskkonna riskifaktoritele ning bakterirakkude metaboolne aktiivsus võib väheneda. See tähendab, et bakterid kas surevad või isegi ellu jäädes võib hiljem nende elujõulisust mõjutada väiksemgi temperatuurikõikumine või ei tööta ellu jäänud bakterid enam silos nii hästi kui nad peaksid.

Laboris hoiustatakse baktereid väga madalate miinuskraadide juures, seega ei ole külmutamine nende jaoks probleem. Küll aga vajavad bakterid stabiilsust. Kui silokindlustuslisand on juba korra külmunud olnud, siis peakski ta külmununa jääma kuni kevadeni. Miinus kraadidega muutub bakter inaktiivseks ja läheb nö magama. Nii nagu inimestelegi, ei meeldi ka bakteritele kui nende und mitu korda ilma asjata segatakse. Seetõttu paiguta oma kasutamata jäänud bioloogiline silokindlustuslisand võimalusel sügavkülmkappi või vähemalt ruumi, kus temperatuur ei kõiguks miinus-pluss kraadide vahel  ja jää rahuliku südamega uut silohooaega ootama.

Kristiina Märs
Smartfor OÜ nõustaja

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised