Küttehind Tallinnas tõuseb hüppeliselt

Väo koostootmisjaamade tooraine - hakkepuidu hind on viimase kvartaliga tõusnud samuti hüppeliselt
Väo koostootmisjaamade tooraine - hakkepuidu hind on viimase kvartaliga tõusnud ...

Hakkpuidu ja gaasihindade tõus upitab ülespoole ka Tallinna kaugkütte hinda, mis uuel kütteperioodil tõuseb 10 protsenti.

“Utillitas Tallinn ASi soojuse piirhind on tõesti uuel kütteperioodil tõusnud võrreldes juunis kehtinud soojuse piirhinnaga. Hinnatõusu põhjuseks on sisseostetava soojuse piirhindade tõus, mida mõjutasid soojuse tootmiseks kasutatavate kütuste hinna tõusud,” selgitas hinnatõusule loa andnud konkurentsiametist selle avalike suhete juht Maarja Uulits.

Kui suvel kehtinud piirhind oli mõni sent alla 50 euro megavatt-tunni eest, millele lisandub veel käibemaks, siis septembri lõpus tehtud otsuse järgi on piirhind Utilitase võrgus tõusnud 55,1 eurole, millele lisandub käibemaks.

Kallim puiduhake, kallim gaas

Hinnatõusu põhjuseid on niisiis mitu: puiduhakke hind on võrreldes eelmise kütteperioodiga tõusnud ligikaudu 9 protsenti ning maagaasi hind on tõusnud juunikuust ligikaudu 20 protsenti, lisaks on tõusnud oluliselt ka heitmekvoodi hind, ligikaudu 35 protsenti, selgitati ametist.

Utilitasel on Tallinnas kaks hakkepuidul ja turbal töötavat koostootmisjaama, mis annavad pea poole Tallinna kaugküttevõrgu vajadusest, nii et puiduhakke tänavune tõus annab märgatavalt tunda. Näiteks RMK keskmised vahelaohinnad hakkpuidul on viimastel aastatel valitsenud 28–30 euroselt tihumeetrihinnalt tänavu kolmandas kvartalis tõusnud 35 eurole.

Küsimusele, kas hakkpuidu hinnatõus on põhjustatud pakkumisest, st väiksemast raiumisest, või nõudluse kasvust koostootmisjaamades ja pelletitehastes, vastati Riigimetsa Majandamise Keskusest, et pigem võiks vaadata pakkumise poole.

“Hakkpuidu toorme varud hakkasid vähenema möödunud kütteperioodi jooksul. Pikalt vihmase 2017. aasta sügise tõttu langes tuntavalt raidmete ja võsa varumise maht. Enamik raidmeid läks metsatraktorite rataste alla pinnase kaitseks,” selgitas RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi.

Soojahinnad püsisid tänavu all sellepärast, et kohalikud energiatootjad olid kuni suveni lepingutega kaetud ja tarnijatel olid varud olemas, kuid uue kütteperioodi hangetel küsisid pakkujad kõrgemat hinda, millega energiatootjad olid sunnitud leppima.

 

Enne aastat muutust ei tule

“Õnneks oli käesolev suvi pikk ja kuiv ning metsaomanikud pääsesid ligi muidu liigniisketele lankidele, kus küttepuitu ja hakkimiseks sobivat võsa varuti rohkem. Tänu sellele hinnatõus on tänaseks peatunud. Edasine areng sõltub paljuski puiduturu üldisest arengust ning raietingimustest eeloleval sügisel ja talvel,” lisas Kaubi.

Kuni selle aasta lõpuni ei ole RMK hinnangul igatahes hinnamuutust ette näha ja kuna hankelepingud soojatootjatega sõlmitakse reeglina kogu kütteperioodiks, siis ei tohiks ka hakkpuidu hind enne järgmist suve langeda.

RMK ise müüb hakkpuitu peamiselt kohalikele soojuse ja elektri koostootmisjaamadele, sealhulgas pelletitööstuste juures asuvatele koostootmisjaamadele. 2018.aasta üheksa kuu hakkpuidu müügimahust moodustab see 85 protsenti, ülejäänud 15 protsenti on müüdud ekspordiga tegelevatele ettevõtetele.

Ka gaasi hind on suvega võrreldes märgatavalt tõusnud. Ainuüksi septembris tegi see läbi suhteliselt tugeva tõusu: GasPoolis tõusis hind 17,2 protsenti, 27,83 euroni ning TTFil 16,7 protsenti, 27,81 euroni megavatt-tunnist, märgib Eesti Energia igakuises energiaturu ülevaates. Septembri hinnatõusu põhjuseks oli jahedam ilm, mis tekitas suuremat nõudlust gaasi järele.

Kristjan Pruul
Äripäev AS

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised