Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 6. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Toimkonna koosolekul andsid suuremad turuosalised ülevaate teravilja turuolukorrast. Statistikaameti andmetel jäi tänavune teraviljasaak 29% väiksemaks möödunud aasta tasemest, rapsisaak vähenes möödunud aastaga võrreldes 28%. Teravilja keskmine saagikus hektari kohta kukkus aga keskmiselt 33%. Kuigi saagitase oli tänavu sarnane samuti viletsa 2016. aastaga, siis nisu ja odra hinnatase on tänavu toonasest hinnatasemest umbes 30-35 EUR/t kõrgem, mis natuke leevendab olukorda. Siiski on tootjate olukord väga erinev ja saagikused varieerusid suurtes piirides sõltuvalt konkreetsetest oludest nii sademete kui mullatüübi osas.

Mõlemad suuremad vilja kokkuostjad kinnitasid, et tänavust sügishooaega iseloomustab taliviljade suur külvipind. Scandagra esindaja hinnangul võib talinisu pind ulatuda uuel hooajal isegi 70-75%-ni nisu kogupinnast, kuid tegelikke tulemusi näeb siiski alles kevadel. Baltic Agro prognoosib müüdud seemnekoguste alusel samuti rekordpindasid nii talirapsi kui teiste taliviljade puhul. Talinisu suur osakaal võib ka järgmisel aastal oluliselt suurendada toidunisu pakkumist. Probleemiks on külvipindade statistika kättesaadavus taliviljade külvipindade kohta. Statistikaameti andmed avaldatakse alles järgmise aasta juunis ehk ligikaudu 10 kuud ei tea keegi, kui palju Eestis talivilju kasvab. Selline olukord on lubamatu arvestades, et palju räägitakse täppisviljelusest, õhus lendavad satelliidid ja droonid, lennukitega tehakse aerofotosid ning põlde pildistatakse satelliitidelt iga paari päeva tagant. PRIA kontrollib niitmist satelliitpiltidega, kuid kahjuks ei huvita kedagi, et kas ja kui palju talivilju maha külvati? Külviandmete kättesaadavus muudab ka sektori juhtimise igal tasandil väga keeruliseks.

Järgmiseks aastaks prognoositakse suurt saaki, kuid toimkonna liikmete hinnangul saab saakidest siiski rääkida alles siis, kui vili salves on. Praegust hinnataset arvestades hea aeg järgmise aasta hindade fikseerimiseks. Tänavuse hooaja põhjal ei tohiks teha järeldust, et hindade fikseerimine oleks „vale“, riskide hajutamise strateegiat ei tohiks Eesti põllumehed mitte mingil juhul muuta. Ka loomakasvatajad peavad aktiivselt tegelema riskijuhtimise ja viljaturu jälgimisega. Toimkonnas kinnitati, et suuremad loomakasvatajad tegelevad aktiivselt hindade fikseerimisega. Scandagra esindaja hinnangul fikseeritakse 70-80% sööda puhul hind pikalt ette.

Toimkonna liikmed kiitsid Eesti põllumeeste lepingukultuuri. Võrreldes Läti ja Leedu põllumeestega on meie tootjad väga korrektsed ja lepingutest peetakse kinni ning paremini saadakse aru, kuidas turg toimib. Sellel aastal on siiski ka neid ettevõtteid, kes ei suuda fikseeritud koguseid tarnida, on neid, kellele on probleemiks 50 tonni tarnimine, kuid on neidki, kes ei suuda 2000 tonni varem kokkulepitud kogust tarnida. Ühe hinnangu kohaselt võib 7-8% fikseeritud kogumahust jääda tegelikult saagi puudusel tarnimata. Kui kogupildis pole tegemist suure probleemiga, siis üksikute põllumeeste jaoks on siiski tegemist väga suure probleemiga. Ühe suurema turuosalise puhul on tarnimisega hädas alla 100 tootja, kõikide ostjate puhul võib see number ulatuda mitmesaja põllumeheni.

Sellel hooajal koristatud vilja osas kokkuostjate sõnul turul puudust pole. Statistikaameti andmed näitasid, et odra kogutoodang on üllatuslikult 30-40 tuhat tonni suurem kui kokkuostjad on prognoosinud. Novembris peaksid toimuma viimaste nisu ja odra laevade liikumine, mille järel peaks turuolukord selginema. Vana saagi osas on hinnad tänaseks stabiliseerunud, seda eelkõige rahvusvahelistel turgudel. Eestis on piisavalt söödavilja, kuid küsimus on selle hinnas. Soomes maksab söödaoder 210 EUR/t, meil ca 190-200 EUR/t, kuid sellise hinnataseme juures on loomakasvatajatel ostuhuvi väga tagasihoidlik. Kokkuostjate sõnul on tänavune olukord haruldane, ka eksporditava vilja puhul on toidu- ja söödanisu hinnaerinevus vaid 6-7 EUR/t.

Tõdeti, et kaera hind siseturul on praegu väga kõrge. Venemaalt tuues on kaera tollimaks väga kõrge, ulatudes 89 EUR/t. Venemaalt tuuakse nisu, mille tollimaks on 12 EUR/t ja otra, mille tollimaks on 16 EUR/t.

Seemneliidu esindaja sõnul seemneturul kriisi pole oodata. Ka Seemneliidu hinnangul on taliviljade pind tänavu suur. Kui eelmisel aastal oli seemne idanevus probleemiks, siis tänavune kuivus mõjus seemnete idanevusele hästi. Meie piirkonnas tasub seemneturu arengutel siiski silma peal hoida, nt Rootsis on 40-50% vajalikust külviseemnest puudus ning nende ostuhuvi on suur. Seemnemüüjad on veel äraootavad. Seemneliidu hinnangul tasub juba praegu kevadkülvideks valmistuda ja seemet varuda, et ära hoida halbu üllatusi.

 Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda