Anu Hellenurme: et karjamaalt jõuaks taldrikule täisväärtuslik, tervislik ja puhas toit

Anu Ait OÜ juht, EPKK nõukogu liige, lihatoimkonna juhataja Anu Hellenurme.
Anu Ait OÜ juht, EPKK nõukogu liige, lihatoimkonna juhataja Anu Hellenurme.

Milline on meie tulevikuvisioon? Millised on meie sihid toidutootmises ja Eesti riigis? Meist kõigist sõltub põllumajanduse, toitutootmise ja Eesti tulevik. Meie kõigi õlgadel on ülisuur vastutus, ütles täna EPKK Lihafoorumi avasõnades Anu Ait OÜ juht, EPKK nõukogu liige, lihatoimkonna juhataja Anu Hellenurme.

Anu Hellenurme tõstatas üles kolm küsimust, millele ta kutsus foorumil osalejaid mõtisklema.
„Esiteks, kas põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava PÕKA visioon aastaks 2030 Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada, on lähedal meie unistustele? Me teame, et maaelu kui biomajanduse valdkonna arendamine vajab pikaajalist visiooni ning terviklikku ja strateegilist lähenemist. Lihtsamalt öeldes - julge unistada, julge mõelda! Meie eesmärgid peavad olema väga ambitsioonikad ja julged. Ainult siis inspireerivad need kaasteelisi, ainult siis ollakse valmis pühenduma ja tõeliselt pingutama. Ainult nii anname oma tegevustele mõtte ja me kõik soovime teha ju mõtestatud tööd! Peame olema president Lennart Meri sõnade väärilised: ”Me ei tohi unustada oma juuri, kuid peame olema moodsad ja avatud.”,“ sõnas Hellenurme. „Jah, meie tähtsaim missioon on katta eestlaste toidulaud kodumaise toorainega ja hoida elus esivanemate pärandit, et karjamaalt jõuaks taldrikule täisväärtuslik, tervislik ja puhas toit. Meie toidulaua säilitamine ei ole ainult Eesti riigi kohustus, see on ka meie privileeg ja auasi.“
Ta lisas, et visiooni loomine ja eesmärkide seadmine on juhtimises kõige tähtsamad, aga ka raskeimad ülesanded. „See nõuab pühendunud mõttetööd ja ettenägemise võimet“.

Koostöö on kõige aluseks. Teiseks küsis Hellenurme, millal saab eestlane aru, et tema edukus sõltub koostööst ja seda kõige laiemas mõttes. Ta rõhutas, et koostöö võimaldab luua olukorra, kus kõik ei pea tegema kõike, vaid seda, milles ollakse andekad. Ta pakkus välja, et meie kaubamärk laias maailmas võiks olla näiteks Eesti hakklihapallid“, „Eesti juust“, „Eesti maasikas“ … .

„Me kuulume Euroopa Liitu, meil on avatud turg ja börsihinnad, kuid iga riigi kohus on kaitsta oma inimesi, pakkuda neile turvalisust, ka toiduturvalisust, mille üheks osaks on suutlikkus varustada oma kodanikke kohaliku toiduga. Tänane turg on küll globaalne, kuid head kodumaist toodet on võimalik edukalt turustada maailmas,“ rääkis Hellenurme.

Igaüks peab panustama. „Me tahame kasvada, aga me ei panusta piisavalt. Tänases tootmisahelas on väga vähe teadus- ja arendustegevusi. Kõige rohkem on investeeritud uuringutesse taimekasvatuses ja biotehnoloogias, samuti masinaehituses. Lihakvaliteedi uuringud on olematud. Meie saame seda muuta, investeerides teadus-ja arendustegevusse. Ka halb avastus võib viia heade muutusteni,“ kutsus Hellenurme tootjaid ja teadlasi koostööd tegema.

Anu Hellenurme sõnul teekond nende eesmärkide saavutamiseks ei tõota tulla kerge, kuid kindlasti saadakse hakkama. „Me saame hakkama, kui liigume üheskoos ühes suunas, sest meil on ühine visioon - meie toit on hinnatud ja maal on hea elada. Seisame uue maailma lävel. Keegi ei tea kindlalt, milline see uus maailm välja hakkab nägema, kuid üht-teist võib aimata. Muutused on toimunud tööturul, ühiskonnas, poliitikas. Seetõttu on veel olulisem hoida kokku ja teha koostööd, sest meid on ainult 1,3 miljonit,“ rõhutas ta.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised