Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 12. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ministriks ei sünnita, vaid saadakse. Ühel või teisel põhjusel, kuidas keegi. Minu 739 päeva riigi põllumajandusjuhi ametis möödusid tänasest sootuks erinevamas Eestis. Kahjuks polnud 21 aastat tagasi ei põllumajandus ega maaelu tervikuna nii populaarsed kui praegu. Ka valitsuses oli inimesi, kelle arvates oleks saanud Eesti läbi kodumaise põllumajandustootmiseta, kelle pilgud olid pööratud pigem läände, kus oli ootamas piiramatu toiduainete turg. Sugugi ei tahetud mõista, et sealseid tootmisi abistati dotatsioonide ja kõikvõimalike toetuste näol juba siis, mis seadis meie põllumehe äärmiselt raskesse ja ebavõrdsesse olukorda, et konkurentsis püsida. Et üldse ellu jääda, arengutest rääkimata. Jah, nn "tollisõda" saigi kaotatud, muuseas ühe häälega valitsuses,“ meenutas Varik.

Aga midagi sai siiski meie tootjate heaks ka ära tehtud. „Lõpuks ometi rakendus otsetoetuste süsteem. Õnnestus jõuliselt suurendada MES-i rahalisi vahendeid, muutes sihtasutuse nii tugevaks, et põllumeestel tekkis võimalus saada garantii pankadelt laenu saamiseks, et soetada tehnikat, rajatisi, väetisi, seemneid jne. Ellu sai rakendatud faktooringu süsteem. Ettevalmistusööd PRIA asutamiseks jõudsid lõpusirgele,“ tõi Varik näiteid tehtust. „Samasse perioodi langes üks keerulisemaid aegu Eesti põllumehe elus. Nagu muudest raskustest veel vähe oleks olnud, hakkasid tööstused tootjatele tooraine eest järjest enam ja enam võlgu jääma, algasid probleemid Venemaaga, nn vene kriis. Kes need ajad suutis üle elada, elab ehk tänagi, kui sellesuvine söödanappus uuesti jalgu alt ei löö.“Püsige samal kursil. „Praegusele ministeeriumirahvale ja ministrile soovin, et nad suudaksid hoida võetud kurssi. Et ei unustataks, kelle jaoks ja kelle heaks nad ametis on. Et minister leiaks jätkuvalt aega ja tarkust põhjalikeks aruteludeks oma rahvaga – vaid sellisest koostööst saavad sündida Eesti maaelu, sh põllumajandust edasiviivad otsused. Et ametnik ei läheks kergema vastupanuteed, viidates probleemile lahenduskäikude otsimise asemel mõnele direktiivile, mida kahtlemata on praegusel ajal üsna kerge leida,“ soovis Andres Varik ministeeriumirahvale.