Tiit Tammsaar: et maa ja mets saaks meitele

„Maaeluministeeriumi väärikast saja aastasest ajaloost oli minu aeg episoodiline, kuigi Eesti jaoks ilmselt küllaltki suure tähendusega. Isiklikust plaanist lähtudes oli 2003. aasta alguseks üks suur Eesti eesmärk, ühinemine NATOga, tõeks saanud ja minu nelja aastane panus riigikaitsekomisjoni esimehena vilja kandnud. Põhiline oli sellel perioodil Eesti seadusandluse kohandamine NATOga liitumiseks. Täpselt sama tööga tuli jätkata tollases Põllumajandusministeeriumis ministriks saades,“ rääkis Tammsaar. „Liitumiseni Euroopa Liiduga jäi aasta ja seaduste hulk mis oli vaja ministeeriumil ette valmistada Riigikogule vastu võtmiseks ületas minu mälu järgi 40 piiri. Igal juhul oli see kordades suurem kui teistel ministeeriumitel. Samal ajal käis Euroopa Liidus kiire ettevalmistamine uue CAPi vastuvõtmiseks, kus olid juba uute liikmesriikide vajadused sisse arvatud. Nii juhtuski, et andsin esimese Eesti ministrina uue CAPi eelarveperioodi projektile allkirja.“

Suvel 2003. tuli kõvasti vaeva näha ka rahvahääletuse positiivsete külgede propageerimisele Eesti liitumiseks Euroopa Liiduga. „Maamehed olid õnneks enamuses positiivselt meelestatud. Eks sai sellele ka oma panus antud. Põllumehed ei pea liitumist kahetsema tänini,“ lisas ta.

Et visadust jätkuks. „Praegusele ja tulevastele ministritele soovin visadust, et Maaeluministeeriumi nimi täituks ka sisuga ja maa ning mets saaks meitele," soovis Tammsaar.

Tiit Tammsaar kommenteeris ka oma toonast ametist tagasiastumist. „Minu tagasiastumise kohta võin öelda vaid seda et tegin õigesti ja lootsin et minu poliitilise vastutuse võtmine saab tulevikus riigimehelikuks tavaks. Kahjuks olin liiga sinisilmne mida on näidanud meie lähiajalugu. Loodan siiski et ükskord asi hakkab muutuma. Eesti rahvas väärib seda,“ lausus Tammsaar lõpetuseks.